Sisukord

Mida teha enne ehituse alustamist
Info puuraukude ja puurkaevude rajamise kohta
Omapuhasti rajamine
Kasutusload ja -teatised
Riigilõivu tasumine

 

Mida teha enne ehituse alustamist

Ehitusgiid.ee - Enne ehitamist vaata kindlasti Kliimaministeeriumi koostatud Ehitusgiidi. See on ehitamisel teejuhiks: selgitab mõisteid ja õigusraamistikku, kirjeldab olulisimaid tegevusi ja nõudeid ning juhendab, kas ja milliseid lube või kooskõlastusi on vaja.

Vaata Riigi Teatajast > Info puuraukude ja puurkaevude rajamise kohta

Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.

Omapuhasti rajamine

Reovee omapuhasti ehk kohtpuhasti on rajatis, kus kõrvaldatakse reoained ja ebasoovitavad organismid olmereoveest mehaaniliste, bioloogiliste või füüsikalis-keemiliste võtetega ja mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti. Siia alla kuuluvad nii septikud kui biopuhastid koos puhastatud reovee suublasse (pinnasesse, veekogusse) juhtimisega.

Üle 2000 inimekvivalendi reostuskoormusega reoveekogumisaladel (s.o Saku reoveekogumisalal, Keila jõe reoveekogumisalal ning Tallinna ja ümbruse reoveekogumisalal) ning väljaehitatud ühiskanalisatsiooniga aladel on omapuhastite kasutamine keelatud. Reoveekogumisalade piire saab näha siit (reoveekogumisalade teema alt).

Perspektiivselt ühiskanalisatsiooniga kaetavatel aladel võib kuni ühiskanalisatsiooni väljaehitamiseni rajada olemasolevate elamute tarbeks reovee kogumismahuti või omapuhasti.

Omapuhasti rajamisel arvestada järgmiste peamiste õigusaktidega:

  • Veeseadus,
  • Ehitusseadustik,
  • Keskkonnaministri 31.07.2019. a nr 31 vastu võetud määrus "Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus"
  • Keskkonnaministri 08.11.2019. a nr 61 vastu võetud määrus "Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused".

Paigaldada võib ainult sertifitseeritud omapuhastit.

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis ja nõuetekohane omapuhasti lahendus.

Omapuhasti põhilahendus peab koosnema järgmisest:

  • seletuskirjast,
  • asendiplaanist
  • imbsüsteemi korral imbsüsteemi läbilõike joonisest
  • vajadusel naabermaaüksuste omanike kooskõlastustest

Seletuskiri peab sisaldama järgmist:

  1. hinnangut maaüksuse sobivuse kohta omapuhasti rajamiseks;
  2. ülevaadet tekkiva reostuskoormuse ja omapuhasti põhinäitajate kohta;
  3. kõigi kavandavate tööde mahtu ja kirjeldust;
  4. hinnangut põhjavee kaitstuse kohta;
  5. selgitust omapuhasti puhastusnäitajate ja vajalike meetmete kohta, tagamaks seadusandlusest tulenevate asjakohaste nõuete täitmist (sh kuidas tagatakse nõuetekohased saastenäitajate piirväärtused ja/või reovee puhastusastmed);
  6. omapuhasti parima võimaliku asukoha valiku põhjendust (sh asukohta puur- ja salvkaevude suhtes);
  7. heitvee immutamise puhul infot 60 m raadiuses asuvate puur- ja salvkaevude kohta (sh tähistada need asendiplaanil või eraldi skeemil);
  8. imbsüsteemi kavandamisel omapuhasti põhilahenduse koostaja poolset kinnitust, et ta on kohapeal kontrollinud, et immutusala mõjuala sisse ei jää joogiveekaevusid või nende hooldus- ja sanitaarkaitsealasid;
  9. selgitust, kust on vajadusel võimalik võtta analüüsimiseks nõuetekohaseid proove;
  10. selgitust pumpla ja/või tõstetud imbsüsteemi vajaduse kohta;
  11. imbsüsteemi kavandamisel selgitust, mis andmetele tuginedes on saadud immutamise nõuetekohaseks kavandamiseks vajalikud kõrgused (st aastaringne hinnanguline põhjavee kõrgeim tase ja hinnanguline aluspõhja kivimite paiknemise kõrgus);
  12. vajadusel (kui projekti koostaja ei oska imbsüsteemi sobivust hinnata) hüdrogeoloogiliste tööde tegemise luba omava eksperdi hinnangut, milles esitatakse informatsioon kinnistu hüdrogeoloogiliste tingimuste ning imbsüsteemi sobivuse ja nõuete kohta;
  13. heitvee kraavi juhtimisel kraavi voolusuuna määramist, kraavi olemasoleva olukorra kirjeldust, kraavi heitvee vastuvõtmise võime analüüsi (sh nt infot, kuhu kraav edasi suubub), kraavi puhastamise või süvendamise vajadust.

Asendiplaanile tuleb kanda:

  1. kõik omapuhasti osad ja nende kujad (nt septikul, biopuhastil ja imbsüsteemil 5 m);
  2. imbsüsteemi puhul imbsüsteemi mõjuala (s.o 50 m imbsüsteemi välispiirist);
  3. salv- ja puurkaevud oma hooldus- ja sanitaarkaitsealadega;
  4. kavandatavad ja olemasolevad hooned;
  5. kõik alal kehtivad kitsendused.

Omapuhasti imbsüsteemi kavandamisel esitada imbsüsteemi läbilõikel:

  1. kõikide omapuhasti süsteemi oluliste osade absoluutkõrgused (sh reaalne immutuse kõrgus);
  2. aastaringne hinnanguline põhjavee kõrgeim tase;
  3. aluspõhja kivimite hinnanguline paiknemise kõrgus.
  4. Juhul kui omapuhasti kuja või mõjuala jääb naabermaaüksusele, tuleb esitada naabermaaüksuse omaniku/omanike kooskõlastus, milles nad nõustuvad kuja ja/või mõjuala kitsendusega. Kooskõlastus peab koosnema järgmisest:
    Sõnalisest kitsenduse selgitusest koos imbsüsteemi mõjuala kitsenduse selgitusega. Imbsüsteemi mõjuala kitsendus on imbsüsteemi välispiirist arvestatud 50 m raadiune ala ja sinna alasse ei saa rajada joogiveekaevu ja sinna ei tohi ulatuda ka kaevu hooldus- või sanitaarkaitseala ning kindlasti peavad ka olemasolevad kaevud oma sanitaar- või hooldusaladega sellest 50 m suurusest alast väljapoole jääma.
    Joonisele kantud kitsendatavast alast, et kooskõlastaja teaks, mis piirangud ja mis ulatuses talle täpselt kooskõlastuse andmisel tekivad.
  5. Heitvee kraavi juhtimisel tuleb esitada nende maaomanike kooskõlastus, kes jäävad vahetult heitveetoru kraavi suubumise kohast piki kraavi allavoolu.
  6. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Nimetatud nõuete täitmise hindamisel saab kasutada põhjavee taseme määramisel vastavaid Maa-ameti kaarte, ehitusgeoloogilisi uuringuid, puurkaevude ja -aukude läbilõike andmeid jms. Vajadusel saab aluspõhja kivimite määramise hindamiseks täiendavalt teostada proovikaevamist. Kui eelpool nimetatud tingimused ei ole looduslikult täidetud, saab rajada tõstetud imbsüsteemi.

____________

  • Ehitisregistrisse tuleb omapuhasti koordinaatidesse märkida terve (st majaühendusest alates) kanalisatsioonisüsteemi koordinaadid (st nii terve torustik kui ka puhasti). Vajalik on esitada ühtsed koordinaadid nt punktobjektina (puhasti, pumpla) + joonobjektina (torustik) või lihtsalt ühtse joonobjektina (majast väljuvast torustikust kuni imbsüsteemi otsani). Taotluse esitamisel tuleb kontrollida, kas kaarile tekib õige kuju (sama kuju mis asendiplaanil).
     
  • Projektlahenduse palume omaniku poolt allkirjastada, see tagab kiirema menetluse võrreldes läbi ehitisregistri omaniku kaasamisega. Kui kinnistul on mitu omanikku, siis on vajalik kõigi allkiri. Kui vajalik on naabermaaüksuse omaniku kooskõlastus, siis kehtib seesama põhimõte.
     
  • Omapuhasti kasutusele võtuks tuleb Saku Vallavalitsusele esitada kasutusteatis koos teostusjoonise või -mõõdistusega, kasutatud seadmete tootelehtedega/sertifikaatidega, kaetud tööde aktidega, tööde vastuvõtmis-üleandmis aktiga, soovitavalt ehitustööde teostamise aegsete ja järgsete fotodega. Dokumentidel peab olemas olema omaniku, ehitaja ja omanikujärelevalve andmed ja nende allkirjad.  
     
  • Omapuhasti seisukorda tuleb kontrollida mitte harvem kui 1 kord 6 kuu jooksul. Hooldustöid tuleb teostada ja tekkinud reoveesetet eemaldada vastavalt vajadusele ning omapuhasti hooldusjuhendile. Kontrolli tulemused ja teostatud hooldustööd tuleb kanda kirjalikus vormis peetavasse hoolduspäevikusse.

Omapuhasti hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt järgmisi kandeid:

  1) omapuhasti ülevaatuse kuupäeva;
  2) omapuhasti ülevaatust teostanud isiku nime ja kontaktandmeid (telefoni number ja meiliaadress);
  3) omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva;
  4) reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo koguseid, kuupäeva ja purgimisteenuse või jäätmeveo teenuse osutajat.

Kasutusload ja -teatised

Vastavalt ehitusseadustiku §47-§57 tuleb ehitise omanikul enne ehitise kasutusele võtmist taotleda kohalikult omavalitsuselt kasutusluba või esitada kasutusteatis, vt Ehitusseadustik

Alates 01.04.2016. tuleb esitada kasutusloa taotlused/kasutusteatised koos nõutavate lisadokumentidega digitaalselt ehitisregistrisse, logides sisse www.ehr.ee keskkonda.
Vt Ehitisregistri kasutusjuhend

Küsimuste tekkimisel on võimalik abi saada ehitisregistri klienditoelt: tel 625 6363, e-post: tugi@e-ehitus.ee

Kasutusloa taotluse/kasutusteatisega nõutavad dokumendid tuleb lisada taotluse juurde ehitisregistrisse. 

-Ehitusprojekti alajaotisesse sisestada ehitusprojekt, mille järgi ehitati
-Taotluse lisadokumendid alla salvestada kõik muud ehitusdokumendid

Ehitusdokumendid peavad olema süstematiseeritud ja nimetatud nende sisu järgi.

Ehitusdokumentidele lisada ehitise ülevaatuse akt, mille on digitaalselt allkirjastanud ehitise ehitustööde peatöövõtja, projekteerija, omanik ja/või omanikujärelevalvet teostanud isik.

Ehitise ülevaatuse akti esitamine ei ole vajalik, kui Üksikelamu ja/või seda teenindava abihoone ehitajaks on omanik ise.

Ehitise ülevaatuse akt on leitav siit

KASUTUSLOA TAOTLUSE LISADOKUMENDID

Üksikelamu kasutusloa taotlemisel nõutavate dokumentide nimekiri on leitav siit

Korterelamu (sh kahe korteriga elamu ja ridaelamu) ning mitteelamu kasutusloa taotlemisel nõutavate dokumentide nimekiri on leitav siit

NB! Enne kasutusloa taotluse esitamist tuleb tasuda riigilõiv.

KASUTUSTEATISE LISADOKUMENDID

Üksikelamu kasutusteatise esitamisel nõutavate dokumentide nimekiri on leitav siit

Korterelamu (sh kahe korteriga elamu ja ridaelamu) ning mitteelamu kasutusteatise esitamisel nõutavate dokumentide nimekiri on leitav siit

NB! Kasutusteatise puhul ei ole riigilõivu ette nähtud.

Ehituse dokumenteerimine ja dokumentide esitamine on reguleeritud  Majandus- ja taristuministri 14.02.2020. aasta määrusega nr 3 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded"  https://www.riigiteataja.ee/akt/118022020009

Info päästeameti poolt nõutavate dokumentide kohta leiab: https://www.rescue.ee/et/kasutusload

MENETLUSEST

Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus läbi ehitisregistri menetlusse asjasse puutuvaid asutusi, ameteid ja isikuid. Üldjuhul kaasab kohalik omavalitsus menetlusse Päästeameti.

Kasutusloa taotluse läbivaatamise aeg on vastavalt ehitusseadustikule üldjuhul 30 päeva.

Kasutusteatise läbivaatamise aeg on 10 päeva. Kui on vajalik kolmandate asutuste/isikute menetlusse kaasamine, pikendatakse kasutusteatise menetluse aega 40 päevani.

Kui taotluse/teatise läbivaatamise käigus tekib märkusi või puuduvad nõutavad dokumendid, tagastatakse taotlus läbi ehitisregistri taotlejale märkuste lahendamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks ning menetlus peatatakse, kuni kõik puudused on kõrvaldatud. 

EHITISE ÜLEVAATUS

Ehitise ülevaatusel kontrollitakse, kas valminud ehitis vastab ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektile ja ehitisele esitatavatele nõuetele.

Ülevaatuse aeg lepitakse kokku Saku Vallavalitsuse esindaja ja omaniku vahel pärast kasutusloa taotluse esitamist.


Riigilõivu tasumine

Riigilõiv ehitus- ja kasutuslubade ning projekteerimistingimuste taotluste eest tasuda Saku Vallavalitsuse kontole:  EE862200001120079664 (Swedbank). Tasumisel märkida selgitusse ehitise nimetus ja täpne aadress. 
Riigilõivu tasutakse riigilõivuseaduse alusel järgmiselt:

§ 3311. Hoone ehitusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Elamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot. Elamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (2) Mitteelamu ja seda teenindava rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Mitteelamu ja seda teenindava rajatise lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (3) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva ehitusloakohustusliku hoone eest eraldi.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3312. Rajatise ehitusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu, puuraugu, spordi- või puhkerajatise, supelranda teenindava kaldaga püsivalt ühendamata spordi- või puhkerajatise ning erirajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (2) Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, sadama- ja avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendatud rajatise, muu avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, kanalisatsiooniehitise, tammi, paisu, kaldakindlustusrajatise, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 250 eurot. Nimetatud rajatiste lammutamiseks vajaliku ehitusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (3) Kui ehitusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3313. Hoone kasutusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Elamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (2) Mitteelamu ja seda teenindava rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (3) Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut hoonet ja seda teenindavat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva kasutusloakohustusliku hoone eest eraldi.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3314. Rajatise kasutusloa taotluse läbivaatamine

 (1) Raudteerajatise, auditikohustusliku surveseadme või gaasipaigaldise, jaotusvõrgu elektrirajatise, side- ja telekommunikatsiooniehitise, kanalisatsiooniehitise, pinnaveehaarde, puurkaevu ning spordi- või puhkerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 30 eurot.

 (2) Avalikkusele ligipääsetava eratee, õhutranspordirajatise, avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata rajatise, sealhulgas kaldaga funktsionaalselt seotud rajatise, veevärgi- ja kanalisatsioonitorustiku, veehoidla, niisutus- ja kuivendusrajatise, tõsteseadme, põhivõrgu elektrirajatise ja prügimäerajatise kasutusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 60 eurot.

 (3) Kui kasutusloa taotlus sisaldab mitut iseseisvat rajatist, siis tasutakse riigilõivu iga taotluses sisalduva rajatise eest eraldi.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3315. Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamine

 Projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 25 eurot.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3316. Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmine

 Enne ehitusseadustiku jõustumist ebaseaduslikult ehitatud ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasutakse riigilõivu 500 eurot. Ehitisregistrisse kandmisel ei ole vajalik täiendavalt tasuda riigilõivu ehitus- või kasutusloa eest.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]

§ 3317. Ehitisregistri dokumendi väljastamine

 Ehitisregistri andmete kinnitatud väljavõtte väljastamise eest tasutakse riigilõivu 2 eurot iga lehekülje eest.
[RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]