KASULIKKU LUGEMIST

Arukas sordib, arutu põletab

Tarbi toitu targalt

Säästad või saastad

 

Ahi pole prügikonteiner    Печь – это не контейнер для мусора

Kuidas mõjub ahjus jäätmete põletamine tervisele

Kuidas mõjub sobimatu jäätmete ahjus põletamine inimesele ja loomadele

Missugust prügi tohib põletada koduses küttekoldes

Mis saab jäätmetest edasi

 

Keskkonnaministeerium hoiatab: Jäätmete kodus põletamine on kahjulik inimese tervisele ja keskkonnale!

Kindlasti olete kuulnud kedagi väitmas, et tal jäätmeid ei teki. Paljudel ei teki jäätmeid just seetõttu, et nad tegelikult põletavad jäätmed lihtsalt koduahjus või õues lõkkes ära. See saastab keskkonda, on kahjulik tervisele ning seetõttu ei ole seadusega lubatud.

Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk "PE" või "PP" või tekst "võib põletada", ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.

Jäätmete põletamisel koduahjus või lahtises lõkkes eraldub hulk kahjulikke aineid, sest temperatuur ei tõuse piisavalt kõrgele, et plastiku ja muude jäätmete põletamisel põleks ohtlikud ained ära. Samuti ei ole sellistes kodustes tingimustes võimalik ohtlikke aineid kinni püüda, nagu tehakse seda spetsiaalsetes põletustehastes filtrite abil. 

Mõõtmised näitavad, et kodude korstendest võib lühikese aja jooksul kordi rohkem ohtlikke saasteained õhku paiskuda, kui ühest prügipõletustehasest paljude aastate jooksul. Kahju on ka sellepärast suur, et kodude korstnad ei ulatu teab kui kõrgele ja seetõttu langevad kahjulikud ained kõik oma koduaeda või naabruskonda. Ja me hingame ja sööme selle ise sisse. Iga aednik teab, et tuhk on hea väetis ja kahjurite tõrjuja ning raputab aeg-ajalt seda puude ja põõsaste alla, aga kui seal on sees ka kahjulikud ained, mis pärinevad plastikutest või kahtlase väärtusega puidust, siis ei ole see enam hea.

Lisaks keskkonna saastamisele ja tervise rikkumisele kahjustab jäätmete põletamine küttekoldeid ja korstnaid, mis võib lõppeda tõsise õnnetusega. Seega siit-sealt kokku kogutud töödeldud puitmaterjali ja muude jäätmete ahjus põletamine ei olegi enam kulude kokkuhoid.

Viimasel ajal on probleemiks tõusnud ka vanaõlide põletamine kodustes õliküttekolletes. Poodides ja internetis müüakse isegi vanaõlipõleteid, kuid Eestis neid vanaõlide põletamiseks kasutada ei tohi. Vanaõlid on ohtlikud jäätmed ning neid tohib põletada ainult vastavaid keskkonnalube omavas jäätmepõletustehases. Vanaõli põletamisel, nagu ka muude jäätmete põletamisel, eraldub palju kahjulikke aineid, mis jäätmepõletustehastes filtrite abil kinni püütakse. Samuti ei saa inimene veendunud olla, et vanaõli ei sisalda ka muid põlevaid vedelikke. Kui vanaõli on näiteks segatud bensiiniga, siis sellise vedeliku põletamine võib olla plahvatusohtlik.

Jäätmete põletamisel kodustes tingimustes tekib hulgaliselt ohtlikke aineid, mis kahjustavad nii inimeste tervist kui keskkonda. Tekkivad ained võivad inimestel tekitada mürgistusi ja kahjustada erinevaid organeid, paljud neist ainetest on ka vähkitekitavad. Seega oma ja ümbritsevate inimeste tervise huvides tasub põletamise asemel jäätmed sorteerida ja viia nii palju kui võimalik taaskasutusse pakendikonteinerite ja jäätmejaamade kaudu, sest ainult nii saab kindel olla, et need jäätmed ei tekita meile ja keskkonnale kahju.

Autor: Kaire Kikas, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna peaspetsialist

_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________

HUVITAVAID FAKTE

Põnevaid fakte paberi taaskasutamisest

Ühe tonni paberi taaskasutamine säästab keskmiselt: 17 puud, 26 500 liitrit vett 476 liitrit naftat 4000 kw elektrienergiat.

Kasutatud paberist uue tegemise käigus kulub 50% vähem vett ja eraldub 74% vähem õhusaastet võrreldes puidust paberi tootmisega. 

Vanast paberist uue tegemisel vajatakse 40% vähem energiat.

Peaaegu 50% kontoripaberist taaskasutatakse. Sellest tehakse näiteks joonistuspaberit.

Põnevaid fakte metalli taaskasutamisest

Alumiiniumpurgi taaskasutamine kulutab 95% vähem energiat kui uue purgi valmistamine.

Ühe tonni terase taaskasutamine tähendab energia kokkuhoidu 75%, millega saaks kütta 5 400 eramaja.

Ühe alumiiniumpurgi ümbertöötlemine säästab piisavalt energiat, et 20 W säästupirn saaks põleda järjest 100 tundi (4 ööpäeva) või vaadata televiisorit 3-4 tundi.

Põnevaid fakte plastiku taaskasutamisest

Plastiku taaskasutamine säästab 88% energiat võrreldes algsest toormest (nafta produktidest) valmistatud materjalidega.

Ainuüksi Ameerikas äravisatud plastikpudelitest valmistatud kett ulatuks 4 korda ümber maakera.

Põnevaid fakte klaasi taaskasutamisest

Klaas on peaaegu lõputult taaskasutatav materjal.

Ühest konteineritäiest (600 l) klaastaarast (u 110 kg) saab valmistada üle 200 uue klaaspudeli.

Kui kaua jäätmed looduses lagunevad

mähkmed 500 aastat

paber 2,5 kuud

piimapakk 5 aastat

apelsinikoor 6 kuud

sigaretikoni 10-12 aastat

plastpudel 50-80 aastat

kilekott 10-20 aastat

õllepurk 200-500 aastat

isolatsioonimaterjal EPS (penoplast) ei lagune ilmselt mitte kunagi