SAKU VALLA KESKKONNAHOIDLIKE AVALIKE ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHEND

MILJON TOPSI MINUTIS

Igas minutis visatakse maailmas ära üle 1 miljoni topsi. Eestis keskmiselt 200 000 ühekordset topsi iga päev. Üritused annavad sellesse statistikasse oma osa. Kujutle nüüd olukorda, kus kõik külastajad ostavad üritusel üks kuni kolm jooki ja enamik topsidest on kasutusel vaid viis minutit …

Üritustel ja kohtumistel on jäätmetekke täielik vältimine suur ülesanne. Planeerimine on siinkohal võtmetähtsusega, sest jäätmed tekivad juba ürituse alguses (nt kutsete väljasaatmisega) ning ka peale ürituse lõppu (nt jäätmete sortimine, üle jäänud meened). Oluline on viia jäätmete hulk miinimumini: see on võimalik ürituse kõiki etappe läbi mõeldes ning lõppkokkuvõttes võib see kokku hoida ka kulusid.

 

Kõigil Saku valla avalike ürituste korraldajatel on kohustus täita keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhendis toodud kohustuslikke nõudeid.

Tutvu juhendiga: Saku valla keskkonnahoidlike avalike ürituste korraldamise juhend

 

 

Jäätmekäitluse korraldus avalikel üritustel
(1) Avalikul üritusel vastutab jäätmekäitluse, sh jäätmemahutite ja/või -kottide paigaldamise eest ürituse korraldaja.
(11) Avaliku ürituse korraldaja on kohustatud täitma Saku valla veebilehel avalikustatud keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendis sätestatud nõudeid. Juhendi kinnitab Saku Vallavalitsus.
(2) Jäätmemahuteid ja/või -kotte peab olema piisavas koguses ja piisava mahuga, et vältida nende ületäitumist.
(3) Avalike ürituste korraldamisel peab jäätmeid eraldi mahutisse koguma:
  1) biojäätmed;
  2) plast- ja metallpakend, joogikartong;
  3) paber- ja kartongpakend;
  4) klaaspakend;
  5) pandipakend;
  6) segaolmejäätmed.
(31) Liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata ringlusesse. Kogumismahutid peavad olema märgistatud vastavalt Kliimaministeeriumi juhistele ning märgised peavad olema nähtavad.
(4) Avalikel üritustel on keelatud kasutada ühekordseid toidunõusid (taldrikuid, joogitopse, söögiriistu, ühekordseid plastist joogikõrsi, segamispulki, kokteilikaunistusi).
 
 
______________________________________________________________________________

 

KUIDAS KORRALDADA KESKKONNAHOIDLIKKU ÜRITUST?

Selleks, et korraldada üritust, mille keskkonnajalajälg oleks võimalikult vähe, on oluline pöörata tähelepanu erinevatele aspektidele. Mõju keskkonnale algab juba ürituse planeerimisest ning jätkub ka pärast ürituse lõppu, mistõttu tuleb kõik tegevused hoolikalt läbi mõelda, et vähendada negatiivset keskkonnamõju. 

Antud lehel on välja toodud järgmised keskkonnaaspektid:

______________________________________________________________________________

 

Ressursitõhusus

Dekoratsioonid ja muu inventar võiksid olla korduvalt kasutatavad või ringlussevõetavast materjalist valmistatud, võimalusel kasutage juba neid asju, mis juba olemas on.

Taime- ja lillekaunistuste puhul eelistage kohalikke ja hooajalisi, taimi on võimalik ka rentida.

Reklaammaterjali (plakatid, bännerid jne) proovige kujundada nii, et neid oleks võimalik korduvalt kasutada. Näiteks ei tasu korduvate ürituste puhul meenetele trükkida kuupäevi või aastaarve, sest siis saab neid kasutada ka järgmistel kordadel.

Enne peoinventari, dekoratsioonide või muude vahendite ostmist tuleks kindlasti kaaluda nende rentimist või tuttavatelt laenutamist. See on üldjuhul odavam ja kindlasti keskkonnasõbralikum variant. Renditeenuse pakkujaid on üle Eesti väga palju erinevaid ehk transpordiga kaasneva süsinikujalajälje minimeerimiseks eelista teenusepakkujat, kes asub võimalikult lähedal ürituse toimumiskohale.
Inventari, materjali ja vahendite tellimisel mõelge hoolikalt läbi kogused ja tellige mõõdukalt, et ülejäägid oleksid minimaalsed. Mõelge eelnevalt läbi – kas neid asju on tõepoolest vaja või saaksite ka ilma hakkama? Vältige ka inventari liigset pakendamist.


Enne uute asjade ostmist mõelge läbi need viis küsimust:

  • Kus on see asi toodetud?

Eelistage tooteid, mis on võimalikult lähedal toodetud.

  • Kes on tootja?

Võimalusel toetage kohalikku väikeettevõtlust. Uurige, kas tootjal on paigas mõni keskkonnajuhtimissüsteem, kas on tegemist keskkonnahoidliku tootjaga.

  • Millest toode valmistatud on?

Eelistage looduslikke ja/või keskkonnasõbralikke materjale.

  • Milline on toote pakend?

Võimalusel eelistage pakendivabu tooteid või osta suuremates pakendites.

  • Kas toodet on võimalik korduvalt kasutada? Mis sellega teha siis, kui seda enam vaja ei lähe?

Toode võiks olla korduvalt kasutatav või kergesti ringlusse võetavast materjalist valmistatud.

 

Vältige paberil olevaid materjale (kutsed, trükised jms) ja asendage need elektrooniliste alternatiividega. Kui peate edastama info paberkandjal, siis trükisteks kasutage ringlusse võetud ökomärgisega paberit ja keskkonnasõbralikke trükivärve.
Meeneid ja kinke tellige ning jagage nii vähe kui võimalik. Kui otsustate meeneid jagada, siis kindlasti eelistage keskkonnahoidlikke ja praktilisi variante ning mitte ühekordse kasutusega asju. Suurepärane kingitus on näiteks elamus või toit.

______________________________________________________________________________
 

Toitlustus

Kui pakute üritusel toitu, siis eelistage mahetoodangut, kohalikku toitu ja hooajalisi saaduseid. Kohvi, tee, suhkru ja šokolaadi puhul jälgige, et tootel oleks õiglase kaubanduse märgis (Fairtrade). Ürituse toitlustaja valimisel eelistage selliseid teenusepakkujaid, kes rakendavad oma tegevuses keskkonnateadlikke valikuid. Samuti veenduge, et menüü sisaldaks ka valikuid, mis on 100% taimsed (vegan).
Vältida tuleb väikepakendisse pakitud maitseaineid ja lisandeid (sool, suhkur, pipar, piim, kohvikoor, mesi, moos, jogurt jms). Neid tuleb serveerida korduskasutatavates nõudes.
Kindlasti tuleb eelkõige vältida toidu raiskamist. Toidu ja joogi ettevalmistamisel tuleb arvestada üritusel osalejate arvu ja nende vajadusega. Kui toitu jääb üle, siis võimaldage ja pakkuge allesjäänud toitu ürituse meeskonnal või osalejatel kaasa võtta. Eelistatavalt võiks see toimuda korduskasutatavate nõudega ehk edastage sellekohane teave meeskonnale või osalejatele juba enne üritust. Siinkohal on võimalik teha koostööd ka erinevate heategevusorganisatsioonidega, et toitu abivajajatele annetada. Lisainfo toidu annetamise kohta ja kontaktid leiad: www.sm.ee/toiduannetamine. Tasub tähele panna, et kuivõrd toitu, mis on juba kord välja pandud, ei saa enam annetada, siis on soovitatav toitu korraga mitte liiga suurtes kogustes serveerida.

______________________________________________________________________________
 

Toidunõud

Ühekordsete plastist joogikõrte, segamispulkade ja kokteilikaunistuste kasutamine on keelatud. Serveerimisnõude puhul on kohustuslik kasutada korduskasutatavaid nõusid. Lubage osalejatel kaasa võtta oma korduskasutatavad joogipudelid, topsid ja toidunõud. Sel juhul võiks ürituse toimumispaigas olla võimalus nõusid veega loputada. Samuti tehke osalejatele kättesaadavaks tasuta joogivesi ning vältige pudelivee serveerimist.

 

Erinevate korduskasutatavate toidunõude teenusepakkujad leiad siit:

Pandinõude rent

  • Panditops – jooginõud, taldrikud, kausid, söögiriistad

Teenused: nõude rent, pesu, transport. Tagastuspunkti ja tagastusautomaadi teenus.

  • Ringo – jooginõud, taldrikud, kausid, karbid, söögiriistad

Teenused: nõude rent, transport, pesu. Tagastuskasti rentimise teenus.

Teenused: nõude rent, transport, pesu.

  • Ringkarp – jooginõud, karbid, söögiriistad

Teenused: nõude rent, transport, pesu.


Panditeenuseta nõude rent

  • Peobox – korduskasutatavad serveerimisnõud

Teenused: nõude ja muude tarvikute rent, transport

  • Nõude rent – portselanist lauanõud, söögiriistad, dekoratsioonid

Teenused: nõude ja muude tarvikute rent, transport

  • Reserv – lauanõud, serveerimisvahendid

Teenused: nõude ja muude serveerimisvahendite rent

Teenused: nõude ja muude serveerimisvahendite rent, transport, pesu

Teenused: nõude rent, transport

  • Funrent – lauanõud, serveerimisvahendid

Teenused: nõude ja muude serveerimisvahendite rent, transport, pesu

 

Väiksemate ürituste puhul on kuluefektiivne variant laenutada ürituseks lauanõusid ning muid vajalikke tarbeid tuttavatelt ja pereliikmetelt. 

 

Saku valla korduskasutatav tops

Saku valla korduskasutatavaid topse on võimalik laenutada kõigil nii eraüritustele kui ka avalikele üritustele kasutamiseks. Laenutamiseks täida vorm SIIN.

Saku valla topsist

Saku vald soetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusega 2022. aastal korduskasutatavad valla logoga topsid, mida on võimalik kasutada valla avalikel üritustel ühekordsete joogitopside alternatiivina. Korduskasutatavate topside kasutamise süsteem on sarnane pandipakendi süsteemiga – jooki ostes makstakse joogitopsi eest pandiraha ning topsi tervena tagastades makstakse pandiraha tagasi. Niimoodi on võimalik vähendada tuhandete ühekordsete plasttopside teket ja seeläbi muuta Saku valla üritused keskkonnasõbralikumaks.

Saku valla topsi maht on 550 ml ehk see mahutab ligikaudu 450 ml toodet. Topsi kõrgus on 14 cm ja diameeter 8 cm. Tops on valmistatud polüpropüleenist ning sobib nii külma kui ka kuuma (tee, kohvi) joogi serveerimiseks. 

 

Topside laenutamisest 

Saku vald teeb alates 2023. aasta algusest koostööd ettevõtte Ringoga, kes pakub korduskasutatavate nõude renditeenust. Osa Saku valla topsidest on hoiul Ringo laos ja neid on võimalik kasutada Ringo tagastus- ja pandisüsteemiga ning kasutada Ringo pesuteenust. Peale selle pakub Ringo ka ürituste korraldajatele pakendite laialijagamise teenust, mis tähendab, et Ringo esindaja suhtleb ja arveldab üritusel kauplejatega ise. Lisaks Saku valla topsidele on võimalik Ringo käest tellida ka teisi korduskasutatavaid sööginõusid ja -riistu. Loe Ringo süsteemist lähemalt SIIT. Saku valla topse saab Ringo laost tellida vaid läbi valla (ankeet lehe alguses).

Ringo süsteemi kasutades rakendub iga kasutatud topsi eest korduskasutamise tasu, mis sisaldab topside pesu ja hoiustamise kulu. Saku valla topsi korduskasutuse tasu on 0,36 eur/tops. Otse vallalt topse laenutades korduskasutuse tasu ei rakendu, aga topsid tuleb sel juhul tagastada juba puhtana.

Nii Ringolt kui ka otse vallalt topse laenutades on kauplejal või ürituse korraldajal valida, kas üritusel jagatakse topse pandiraha eest või mitte. Saku valla topsi panditasu on Ringo süsteemiga 2 eurot/tops. Vallalt laenutades on panditasu kaupleja või ürituse korraldaja otsustada.

Iga kaduma läinud või purunenud topsi eest tuleb laenutajal tasuda Saku Vallavalitsusele tasu 1 eur/tops.

Kui laenutada topse Ringo vahendusel, siis on võimalik valida, kas topsid toob kohale Ringo või minnakse topsidele Tallinnasse Ringo lattu ise järele. Sama kehtib ka tagastades. Transporditasu oleneb laenutatud topside kogusest.

Otse vallalt laenutades antakse topsid tellijale üle üldjuhul Saku vallamajast (Juubelitammede tee 15, Saku alevik) kokkulepitud ajal. 

______________________________________________________________________________

 

Jäätmete liigiti kogumine

Jäätmete liigiti kogumise kohustus rakendub nii üritusel osalejatele, korraldajatele kui ka kauplejatele. Ürituse korraldajal on kohustus soodustada jäätmete liigiti kogumist.

Eraldi peab ürituse territooriumil nende tekkimisel koguma:

  • biojäätmed;
  • plast- ja metallpakend, joogikartong;
  • paber- ja kartongpakend;
  • klaaspakend;
  • pandipakend;
  • segaolmejäätmed.

 

Jäätmemahuteid tuleb paigaldada vastavalt ürituse iseloomule, st kui üritusel pandipakendis või klaaspakendis tooteid ei müüda, siis ei ole neile liikidele eraldi vastava jäätmemahuti olemasolu vajalik. 

 

Kõik liigiti kogutud jäätmed tuleb suunata ringlusesse andes need liikide kaupa jäätmekäitlejale üle. Väiksemate eraürituste puhul võib ürituse korraldaja liigiti kogutud jäätmed ka ise nt Saku jäätmejaama viia.

 

Selleks, et liigiti kogumine toimiks, peab süsteem nii ürituse korraldusmeeskonnale, kauplejatele kui ka osalejatele võimalikult selge ja arusaadav olema. Selleks tuleb kasutada jäätmemahuteid märgistatavatel siltidel vastavaid tunnusvärve ning ka jäätmeliigi piktogramme. Sildid mahutitel peavad olema piisavalt suured ja paigutatud nii, et need lihtsasti loetavad oleksid ning juba kaugemalt välja paistaksid. Prügikotiraame kasutades tuleb jäätmeliikide eristamisel kasuks ka eri värvide kilekottide kasutamine, nt segapakend – läbipaistev/kollane, segaolmejäätmed – must, biojäätmed – roheline/pruun.


Kokkuleppel kasutatakse üle-eestiliselt jäätmeliikide tähistamiseks järgmiseid tunnusvärve:

  • Pakendijäätmed (plast- ja metallpakend ning joogikartong) – kollane
  • Biojäätmed – pruun
  • Segaolmejäätmed – must
  • Pandipakend – roheline
  • Klaaspakend – roheline
  • Papp- ja paber (pakend) – sinine

 

Abiks jäätmete liigiti kogumise korraldamisel:

  • Üle-eestilise jäätmete liigiti kogumise piltsüsteemi (piktogrammid) leiad SIIT.
  • Üle Eesti kasutusel olevad sildid jäätmete liigiti kogumiseks leiad SIIT (nii eesti-, inglise- kui ka venekeelsed)
  • Saku Vallavalitsuse koostatud jäätmete liigiti kogumise sildid koos lühikeste juhenditega leiad SIIT (eesti keeles).

 

Jäätmekotte või mahuteid peab olema ürituse territooriumil piisavas koguses ja need peavad olema piisava mahuga, et vältida ületäitumist. Mahutite ületäitumine võib põhjustada prügi sattumist ümbritsevasse keskkonda ning samuti ebakorrektset liigiti kogumist (nt kui pakendijäätmete mahuti on ületäitunud, siis viskab külastaja oma pakendi eeldatavasti segaolmejäätmete hulka). Kui juhtub, et mõni jäätmemahuti saab täis, siis tuleb see esimesel võimalusel tühjendada. Kõige parem oleks see, kui keegi ürituse korraldusmeeskonnast hoiaks selleks pidevalt jäätmemahutitel silma peal.


Jäätmete liigiti kogumine peab olema tagatud igas jäätmepunktis ehk kindlasti ei piisa vaid sellest, kui ühes kohas on erinevate jäätmeliikide mahutid ning ülejäänud kohtades on vaid segaolmejäätmete mahuti. Jäätmete liigiti kogumise edukaks toimimiseks tuleb olla järjepidev.
Mõnel suuremal üritusel on liigiti kogumise kvaliteedi parandamiseks rakendatud näiteks rohesaadikuid, kes suunavad ürituse külastajaid oma jäätmetega õige mahuti juurde. Rohesaadikud võivad olla näiteks vabatahtlikud, õpilased/tudengid või malevlased. 

______________________________________________________________________________

 

Transport

Selleks, et transpordi jalajälge juba ennetavalt vähendada, tuleks ürituse toimumiskoht võimalikult läbimõeldult planeerida, arvestades ligipääsetavust jalgsi, jalgratta ja ühistranspordiga. Kindlasti peab üritusel olema tagatud turvaline jalgratta vm kergliikuri parkimise võimalus.
Info ühistranspordi võimaluste kohta peab olema osalejatele edastatud vähemalt nädal enne ürituse toimumist. See teave peaks kindlasti sisaldama võimalikke ühistranspordiliike (rong või buss), väljumisaegu, peatusi ja ka piletiinfot. Koos ühistranspordi infoga teavitage osalejaid ka jalgratta või kergliikuriga ligipääsu võimalusest, sh sellest, kas asukohta viib kergliiklustee, kas ürituse alal on võimalik turvaliselt oma sõiduvahendit hoiustada ning motiveerimiseks võib tublide rattaga liikujate jaoks välja mõelda ka preemia.
Kui ühistranspordiga toimumiskohta ei pääse, siis on ka üritusele võimalik tellida ka eraldi buss. Sel juhul eelistage väikese CO2 heitmega sõidukeid (nt gaasibussid, heitnormile EURO6 vastavad bussid). 

______________________________________________________________________________

 

Kommunikatsioon 

Selleks, et üks keskkonnahoidlik üritus edukalt toimida saaks, on oluline, et kõik osapooled oleksid nendest põhimõtetest juba varakult teadlikud.


Korraldusmeeskond
Meeskonnast võiks olla välja valitud isik, kes vastutab keskkonnahoidlike nõuete sätestamise ja täitmise eest. Veenduge, et kogu ürituse meeskond mõistab keskkonnahoidlike põhimõtete olulisust ja kõik tegutsevad vastavalt.


Koostööpartnerid
Koostööartneritele tuleb keskkonnahoidlikke põhimõtteid tutvustada juba enne koostöölepingu sõlmimist – enne seda on vaja teada, milline on nende valmisolek. Neile tuleb võimalikult selgelt ja arusaadavalt selgitada, kuidas toimub jäätmekäitlus, milline on korduskasutatavate nõude süsteem, mida teha allesjäänud kaubaga jne. Seda võiks üle korrata ka vahetult enne ürituse algust. Vajadusel edastage neile vastavad juhendid. Andke neile kindel kontakt, kelle poole küsimuste korral pöörduda.


Osalejad/külastajad
Üritusel osalejaid tuleks keskkonnahoidlikest meedetest esmakordselt teavitada vähemalt nädal aega enne ürituse toimumist, nt julgustage osalejaid oma nõusid kaasa võtma, ürituse toimumiskohta ühistranspordiga tulema ja tutvustage neile korduskasutatavate nõude süsteemi lühidalt (kui pandirahaks on sularaha, siis see info tuleb kindlasti edastada ja sh üritusele lähima sularahaautomaadi asukoht). Oluline on järjepidevus ehk ürituse keskkonnareegleid tuleb üle korrata veel ka üritusel kohapeal. Info jäätmemahutite, korduskasutatavate nõude tagastuse, joogiveekraanide jms kohta peab olema arusaadav ja hästi nähtav (tähistatud viitadega). Ürituse alal võiksid olla sildid ka muude keskkonnaalaste meeldetuletustega. 

______________________________________________________________________________

 

Ümbritsev keskkond

Veenduge, et pärast ürituse toimumist jääks sealne ümbritsev keskkond sama heasse seisukorda kui enne. Maas olevad jäätmed tuleb koheselt koristada ja kahjustunud pinnase puhul tuleb kasutusele võtta parandusmeetmeid (nt muru külvamine).
Selleks, et vältida ümbritseva keskkonna häirimist:

  • Varustage ürituse territoorium piisavate jäätmemahutitega (sh ka suitsukonide kogumise kohtadega)
  • Vajadusel paigaldage piirded või viited, et tundlikumaid alasid kaitsta (vanad puud, veekogud vms)
  • Keelake autode parkimine haljasaladel
  • Maapinnal lõket tehes hoidke sellel silm peal ja võtke kasutusele kõik ettevaatusabinõud. Ärge kallake sinna süütevedelikke vm ohtlikke aineid ja jäätmeid. Lõkkes tohib põletada vaid kuiva puitu, oksi ning paberit ja pappi.
  • Veenduge, et ürituse heli või valgus ei häiriks ümbruskonda

 

______________________________________________________________________________

 

PEA MEELES

Huvitavat ja kasulikku lugemist avaliku ürituse korraldajale
 
 

Küsimustele vastab Saku valla keskkonnaspetsialist Stiina Vard e-post stiina.vard@sakuvald.ee, tel 5474 0111.