Hispaania ehk lusitaania teetigu

Portugalist pärit Lusitaania ehk hispaania teetigu on inimese kaasabil levinud kõikjal Euroopas. Eestis registreeriti see liik esimest korda aastal 2008. Nälkja kiiret levikut on soodustanud muutused maaharimisviisides, kulu ja õlgede põletamise keeld, looduslike arvukuse piirajate vähenemine ning hüppeliselt kasvanud rahvusvaheline taime- ja köögiviljakaubandus.
Hispaania teeteo munad on väga sarnased väetisegraanulitega, seetõttu ei ole neid lihtne istikute mullapallidest tuvastada. Munad on siiski veidi läbipaistvamad ja tavaliselt kobarana koos.
Hispaania teetigu toitub meelsasti mahlakatest köögiviljadest, ilutaimedest, teraviljakultuuridest ja seentest. Lisaks sobivad lagunevad taimeosad, käärivad puuviljad ning mõnikord ka surnud liigikaaslased.
Tigude tavalisteks elupaikadeks on lopsaka taimestikuga vähehooldatud ja harva niidetavad aiad, rohumaad, pargid, niisked laialehised metsad, kasvuhooned. Nad liiguvad enamasti hämarikus ja öösiti, vihmastel perioodidel ka päeval. Soojadel talvedel ja heade varjevõimaluste korral talvituvad edukalt.
Hispaania teetigu on silmapaistvalt suur nälkjas – täiskasvanud looma kehapikkus on väljasirutatuna 7-15 cm. Koda puudub. Värvus varieerub tumepruunist punaka, oranži, kollaka ja beežini. Noortel loomadel esineb sageli mõlemal keha küljel taustavärvist tumedam pikitriip. Keha kattev lima on oranžikaskollane. Iseloomulik on tallaserva ere värv, kus on selgelt näha tumedamad triibud. Pea on enamasti kehast tumedam. Hingamisava asub mantlikilbi eesosas.
Teetigu muneb valkjad 3 mm läbimõõduga munad 20–30 (40) kaupa kõdukihi alla, kompostihunnikusse, varjulisse niiskesse kohta. Noored nälkjad kooruvad 3,5–5 nädala pärast ja suguküpsuse saavutavad (on võimelised munema) juba 6 nädala pärast. Üks isend võib muneda kuni 400 muna.
Hispaania teeteol puudub koda ja ta on tavalistest kohalikest liikidest oluliselt kogukam. 
Keskkonnaamet kaardistab hispaania teetigude levikut Eestis. Kui märkad hispaania teetigu, märgi see kaardile rakenduses teokaart.keskkonnaamet.ee.
 
Hispaania teetigu on mittetahetud nälkjas meie aedades. Fotod: Uudo Timm
 

Ära kodumaiseid liike hävita – nemad on aias kasulikud

Eestis on registreeritud veel 5 teeteo liiki, kes kõik on mõõtmetelt oluliselt väiksemad.
Mõõtmetelt on sarnane kodumaine must-seatigu, kelle kehapikkus on väljasirutatuna 15–20 cm. Värvus varieerub hallist pruuni ja mustani, on heledamad vöödid ja must mantlikilp. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.
Must-seatigu ei ole aiaröövel ja toitub peamiselt kõdukihist. 
Must seatigu
 
Teine mõõtmetelt sarnane kodumaine liik on suur-seatigu, kelle kehapikkus on väljasirutatuna 10–20 cm. Värvus varieerub helehallist hallikas-pruunini, on tumedamad triibud-laigud ja kirju mantlikilp. Hingamisava asub mantlikilbi tagaosas ja lima on värvusetu.
Suur-seateod ja must-seateod on aias kasulikud nälkjad, neid ei esine kunagi massiliselt. 
Suur-seatigu
 

Kuidas hispaania teeteost hoiduda

• Ära too oma aeda lilli-põõsaid piirkondadest, kus on hispaania teetigusid.
• Kui kahtlustad, et ostetud taimel on teeteo munad, pane istik 5 nädalaks karantiini: seo mullapalli ümber kilekott ja kinnita see tihedalt ümber varre. Kontrolli aeg-ajalt, kas kilekoti sees on munadest koorunud nälkjaid. 
• Kontrolli mullapalli – kasta läbi, murenda lahti ja vaata, kas mullas ja juure ümber või lehtede vahel on teomune. Kõik, mis tundub kahtlane, hävita. NB: istutusmulla seest leitud kreemikad või kollased pallikesed, mis on hajutatud, on hoopis väestisegraanulid. Teomunad on valged ja asuvad kobaras koos.
• Abi võib olla nn teoaedadest – siledast plekist piiretest, kust teod ei jõua üle ronida. Hispaania teetigude ronimisvõime on siiski üpris hea.
• Kevadel kultiveeri või kaeva-rehitse mitu korda aiamaad, et hävitada talvitunud valmikud ja teomunad – mulla pinnal päikese käes munad kuivavad ja langevad vaenlaste saagiks. Aitab ka happelise mulla lupjamine ja raskesse mulda liiva segamine.
• Sügisel uuri, kas maja või kasvuhoone vundamendipragudes on teomune. Talvitumispaigaks sobib neile ka soe kompostihunnik, ent korralikult läbi kaevatud kompostihunnikus pääseb külm kihtide vahele. Korista aiast kuivanud lehed jms praht. Suvel ära lase oma peenraid rohtuda, nii on tigudel vähem paiku, kuhu kuumal päeval varjule minna. Tigusid leidub vähem, kui taimed on hõredalt, õhk liigub ja päike mullale paistab.
• Raja peenarde ümber liivast, kruusast, killustikust, munakoortest, soolast, kohvipaksust, saepurust, tuhast, puukoore tükkidest kuivi või teravaid kaitseribasid – teod ei taha sellisel pinnal liikuda. Vihm leotab ribad ruttu läbi, neid tuleb uuendada. Ka juhul, kui need rohtuvad, pääsevad teod edasi. Kitsast riba suudavad nad oma limarada katkestades ka ületada. Tuhka, saepuru jms võib umbes meetrilaiuselt ka aia äärde raputada.
• Kaitsevad ka 20 cm laiused vaskplekiribad ja teibiga vasklint (saab eBayst), mida saab kinnitada peenraümbrisele, taimepotile. Vask ärritab tigusid, nad hakkavad kõvasti lima eritama, kuivavad ja surevad.
 

Mida teha, kui aias on hispaania teeteod

• Korja täiskasvanud nälkjaid pidevalt ära.
• Löö teod labidaga pooleks, korja anumasse ja kalla keev vesi peale. Hukatud isendid mata labidasügavusele mulla alla. Tallinna piirkonnas võib need tasuta viia Tallinna väikeloomade krematooriumisse (Raba 40).
• Nälkjate meelitamiseks sobivad õlle- ja piimalõksud. Õllega anum kaeva mulda nii, et selle serv oleks 1 cm maapinnast kõrgemal – siis langeb sisse vähem kasulikke putukaid. Lõhna peale ronivad teod lõksu, alkohol tapab ja kui vedelikku on piisavalt, nad upuvad. Püünis pane üles õhtul või pärast vihma. Tigusid saab kokku meelitada rabarberilehtede, banaani- ja arbuusikoortega.
• Palu, et ka naabrid korjaksid oma aedadest nälkjad kokku, muidu on neist võimatu vabaneda.
• Elusaid nälkjaid ei tohi viia metsaserva, niidule või parki – nii hoopis levitad neid.
• Hoia aias muru madal, mullapind kobestatud. Kontrolli pidevalt nälkjate ja munade peitumiskohti – suuremate lillepuhmaste ja põõsaste aluseid, terrassi- ja serva­aluseid. Hävita kindlasti ka munad – kalla keeva veega üle.
 

Tõrjevahendid

Teomürgid ei ole hispaania teeteo puhul mõjusad, neid kasutades hävitad hoopis kasulikke liike, linde-loomi (nt siile). Medaldehüüdiga graanulid on väga ohtlikud ka koertele ja kassidele. Lemmikule on surmav juba 100 –300 mg kehakaalu kohta. Mürgituse võib saada isegi pärast graanulitest ülejooksmist käppi lakkudes. Hävita vaid hispaania teetigusid, hoia kodumaiseid liike! 
Palju ohutum teotõrjevahend on Ferramol, mis sisaldab aktiivainena raudfosfaati (10 g/kg). See ei ohusta koduloomi, siile ega linde, seda ei kahjusta vihm ning preparaat laguneb pinnast rikastades rauaks ja fosfaatideks. Kuid jälgi, et see ei satuks aias vette. Ferramol tekitab teol täiskõhutunde, seejärel nälgib loom surnuks. Kulunorm on 1 teelusikatäis e 5 g ruutmeetri kohta. Enne õhtul taimede vahele laotamist tuleks graanuleid niisutada. Ferramoli ei tohi muidugi alla neelata, vastav hoiatus ja teised ohutusnõuded on pakendil kirjas.
Aiapoodidest leiab veel Biolit Gardeni teopüünise. Rohelise topsiku ja kaane vahel on ava, kust teod sisse roomavad. Püünisesse vala 200 ml õlut ja lisa mõni tilk topsiga kaasas olevat ligitõmbavat ainet atraktanti. Suru toos tigude liikumiskohas mulda, nii et serv jääb maapinnast veidi kõrgemale. Püünis meelitab tigusid 2 m kauguselt. Ühes komplektis on kaks püünist ja 3 ml atraktanti. Tühjenda lõksu paari päeva tagant. 
Swissinnol on feromoonidega teopüünis – valmissööt ja vesi tuleb püünisesse kallata ning ahvatlev lõhn peaks teod kokku tooma 25 m2 ulatusest. Pane püünised osalt mulda u 5 m vahedega. Pärast vala teod keeva veega üle.
Valusa tõkke või peletava kaitseriba tegemiseks võib osta Vilmorini või Ambienta looduslikku materjali. Vilmorini barjääriks on mittemärguv vulkaanilise kivimi puru, mis jääb teo limase jala külge kinni ja teeb liikumise valusaks. 4–5 cm laiuse ribana maha puistatud Ambienta graanulid imavad maapinnast niiskuse ning kui tigu kaitseribale ronib, ta kuivab ja sureb.
Allikas: kodus.ee
 

Bumerangiefekt

Saku vallaski on teateid hispaania teetigudest – Keskkonnaameti leviku kaardi järgi on neid kõige enam Sakus, Kiisal ja Tänassilma külas.
Mitmest valla piirkonnast on öeldud, et hispaania teeteod roomavad aedadesse niitmata aladelt, kõrgest rohust, mahajäänud kinnistutelt. Kuidas satub üks võõrliik mahajäänud kinnistule? Paljudel juhtudel on tegemist nn bumerangiefektiga – elanikud kasutavad mahajäetud alasid ja metsaaluseid kompostimiskohana, kuhu viiakse kogu aiast üle jääv biolagunev jääde. Hoonestamata kinnistutele veetud komposti hulka võib kergesti sattuda  hispaania teeteo isendeid ja mune, kellele on mahajäetud ala ideaalne koht paljunemiseks –keegi ei häiri. Seejärel hakkavad teod toitu otsides tagasi aedadesse roomama ja elanikele meelehärmi tekitama.
Hispaania teeteo tõrjumiseks ja hävitamiseks kompostige aiajäätmeid enda kinnistul või viige jäätmejaama, tehke naabritega koostööd ning võtke tarvitusele eespool kirjeldatud nõuanded.
KERLI LAUR, keskkonnaspetsialist
 
 

Hispaania teetigu - ohtlik võõrliik (infomaterjal, pdf-fail)