Lääne-Harju ja Saku valla ringmajanduse toimimis- ja rahastusmudeli väljatöötamine - lõpparuanne

Saku valla ringmajandusmudelite kokkuvõte - ülevaatlik leht Saku valla kohta

Kogu Eesti seisab silmitsi kohustuslike Euroopa Liidu direktiividest tulenevate taaskasutuse ja ringlussevõtu sihtarvude täitmise nõuetega. Jäätmetest tingitud keskkonnamõjude vähendamisel ning jäätmete ringlussevõtmise ja materjalide taaskasutamise suurendamisel on oluline arvestada jäätmehierarhia põhimõtetega – esimene prioriteet on jäätmetekke vältimine, teine korduskasutuseks ettevalmistamine, kolmas materjali ringlussevõtt ning alles seejärel muu taaskasutus (nagu põletamine, tagasitäitmine) ning kõige viimane võimalus peaks olema jäätmete prügilasse ladestamine. Ehk üleüldine eesmärk on vähem jäätmeid toota tarbides mõõdukalt ja mõistlikult, disainides tooteid paremini (sh parandatavatena). Jäätmete liigiti kogumine, taaskasutuseks ettevalmistamine ja ringlussevõtu korraldamine on kohaliku omavalitsuse vastutus, seetõttu on Eesti eesrindlikumad vallad prioriseerimas ringmajandust, otsimas lahendusi inimeste tarbimisharjumuste muutmiseks, toodete eluea pikendamiseks, parandus- ja taaskasutuskultuuri soodustamiseks, jäätmetekke vähendamiseks.

Tehtud töö eesmärk oli luua lineaarsele "tooda-tarbi-viska minema" majandusmudelile alternatiivne lahendus.

Kokkuvõtlikult tuli analüüsist välja, et parandustubadest isegi olulisem on pakkuda elanikele mugavat parandamise teenust ja infot selle kohta, kus midagi parandada saab. Materjalide ringluse kõrval on isegi olulisem muude asjade ringlus, eriti taaskasutamiseks asjade annetamise võimaluse võimalikult mugavaks tegemine. Saku vallas on huvi pigem ühe keskse ringluskeskuse vastu.

Parandamise kultuuri juurutamiseks on soovitatav hakata peale paranduskohviku formaadist, teemad valida vastavalt hooajale (nt kevadel rattahooldus ja parandus, talve hakul suuskade jmt hooldus, sokkide-kampsunite parandus, kevadel aiamööbli remont jne), kasutada ära olemasolevaid toimivaid üritusi (nt laadad, kohvikutepäev) ning vastavalt nõudlusele suurendada läbiviimise tihedust, luua statsionaarseid paranduspunkte, hankida seadmed ning lõpuks Saku valla korral investeerida ühte kompaktsesse kogukonna ringluskeskusesse.

__________

Välja pakutud toimemudelid:

Paranduskohvik - ühekordne üritus või ürituste sari, kus inimesed saavad vabatahtlike meistrite juhendamisel oma katkiseid asju parandada ja parandamisvõtteid õppida annetuse eest. Kaasneb kohvik, kus müüakse (annetustena korraldajate valmistatud) küpsetisi ja jooke, mida on viisakas ka juhendanud meistrile tänutäheks osta.

_____

Parandustuba - statsionaarne kindlatel aegadel avatud töökoda, kus meistri(te) juhendamisel on võimalik oma katkiseid asju parandada ja parandamisvõtteid annetuse eest õppida. Paralleelselt võib olla võimalik lahtioleku aegadel väikese tasu eest iseseisvalt olemasolevaid tööriistu kasutada ka sel ajal kui vastava valdkonna meistrit kohapeal ei ole. Parandustöökojal on üldjuhul üks või mitu fookust, sõltuvalt sellest, millised tööriistad on kasutada ja millised meistrid on palgatud. 

_____

Ringluspunkt - taaskasutuspunkt või korduskasutusruum (nt ruum jäätmejaamas, spetsiaalselt sisustatud konteiner, eraldi projekteeritud ja ehitatud ringlusmaja või muu objekt), kuhu on võimalik tasuta tuua puhtad ja korralikud riided, jalatsid, kotid, aksessuaarid, mänguasjad, raamatud, nõud, köögitarvikud, sisustusesemed, kodutekstiilid, spordi- ja hobivahendid, kodutehnika, mööbli või muud kasutuskõlblikud asjad. Sõltuvalt kokkuleppest võib sealt ka tasuta asju endale võtta või tegeleb nende edasise taaskasutamise korraldamisega mõni vastav organisatsioon. 

_____

Ehitus- ja lammutusjäätmete ringluspunkt

_____

Kogukonna ringluskeskus - spetsiaalselt ehitatud või mugandatud hoone, kuhu on koondatud tasulised parandamise teenused, parandustuba juhendaja suunamisel või omal käel katkiste asjade parandamiseks, ringluspunkt, teise ringi kaupade pood ning muud sobilikud teenused, mis toetavad taaskasutuse edendamist ja asjade eluea pikendamist piirkonnas.

Analüüsi viisid läbi Civitta Eesti AS ja OÜ Alkranel.

Analüüs on rahastatud Euroopa Ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest (projekt nr 2021-2027.5.01.22-0014).