Riigi korraldatavad teenused
Sotsiaalministeerium - http://www.sm.ee/et
Sotsiaalkindlustusamet - http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et
Naiste tugikeskuse teenus
Naiste tugikeskustes pakutakse abi ja toetust naistevastase vägivalla ohvriks langenud naistele ja nendega kaasas olevatele lastele. Teenuse raames pakutakse esmast kriisinõustamist ning juhtumipõhist nõustamist, vajadusel psühholoogilist nõustamist, juriidilist nõustamist või turvalist ajutist majutust. Esmast kriisinõustamist osutatakse ööpäevaringselt telefoni teel või kohtumisel. Soovi korral võib esmasel kriisinõustamisel jääda anonüümseks. Infot ja toetust pakutakse ka naistevastase vägivalla ohvri lähedastele.
MTÜ Tallinna Naiste Kriisikodu tallinn@naisteabi.ee 526 4697, 5396 9834
Tallinna Naiste Tugikeskus tallinnanaistetugi@gmail.com 5757 0911
Eesti naiste tugikeskuste kontaktandmed on leitavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel.
Ohvriabi
Ohvriabi on avalik teenus, mille eesmärk on säilitada või parandada ohvri toimetulekuvõimet. Toimetulekuks vajab ohver nii emotsionaalset tuge kui ka informatsiooni selle kohta, millist abi tal on võimalik saada. Õigeaegne abi hoiab ära ohvri iseseisva toimetuleku halvenemise ja ka võimaliku töökaotuse. Ohvriabiteenust osutavad Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna töötajad kõikides Eesti maakondades.
Õigus ohvriabile on kõigil inimestel, kes on langenud hooletuse või halva kohtlemise; füüsilise, vaimse või seksuaalse vägivalla ohvriks. Ohvriabi saab iga inimene, kellele on põhjustatud kannatusi või tekitatud kahju, sõltumata sellest, kas kahju tekitaja on tulnud avalikuks ja kas tema vastu on algatatud kriminaalasi. Abi saamise eelduseks ei ole kuriteo toimepanemine.
2019 aasta algusest käivitunud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 annab kiiret abi inimestele, kes on langenud süüteo, hooletuse või halva kohtlemise ohvriks või on kogenud füüsilist, vaimset, majanduslikku või seksuaalset vägivalda. Teenus on helistajale tasuta ning abi on tagatud ööpäevaringselt. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Kui helistada ei ole võimalik või kui ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab pöörduda abi saamiseks ka palunabi.ee lehele, kus ohver saab nõu ja abi küsida veebivestluse kaudu. Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäevaringselt ja kolmes keeles.
Ohvriabi kontaktid - http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et
Dementsuse infoliin - 644 6440, avatud E,T,N,R 12-16 ja K 16-20
MTÜ Elu Dementsusega http://eludementsusega.ee/et
Teave dementsust põdevale inimesele ja tema lähedastele.
Häirenuputeenus
Häirenuputeenusega saab inimene oma kodus olles kukkumise, terviserikke, õnnetuse või muu hädaohu korral spetsiaalse hoolekandetelefoni vahendusel alati ühendust abikeskusega. Operaator reageerib vastavalt tekkinud olukorrale ja saadab hädasolijale appi tema enda usaldatava tugiisiku – sugulase, sõbra-tuttava, naabri, hoolekandetöötaja vm. Häirenuputeenus võimaldab elada kauem ja turvalisemalt oma kodus. Samuti on häirenuputeenusest kindlam tunne hoolealuse kõigil lähedastel – abi on alati ühe nupuvajutuse kaugusel.
Häirenuputeenust pakuvad mitmed eraettevõtted. Teenuse hind, tingimused ja sisu võivad eri pakkujatel erineda.
Saku vallas on kättesaadav Meditech Estonia häirenuputeenus.
Nõuandetelefon: 661 8181
e-post: info@medi.ee
Koidu 114, Tallinn, 10139 Harjumaa, Meditech Estonia
Erihoolekandeteenused
Erihoolekandeteenused on mõeldud psüühilise erivajadusega inimestele. Erihoolekandeteenuseid rahastatakse riigi eelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Erihoolekandeteenuste täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Erihoolekandeteenuste alla kuuluvad:
- igapäevaelu toetamise teenus;
- töötamise toetamise teenus;
- toetatud elamise teenus;
- kogukonnas elamise teenus;
- ööpäevaringne erihooldusteenus, sh kohtumääruse alusel.
Teenused on erineva toetusastmega, et pakkuda inimesele abi nii kodus, kogukonnas, avalikus ruumis kui ka hoolekandeasutuses.
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus
Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on sotsiaalteenus, mida pakutakse puude või puuduva töövõimega inimestele kõigis vanusegruppides. Lisaks saavad teenust lapsed, keda on teenusele suunanud alaealiste komisjon. Kompleksteenus on mõeldud eelkõige inimestele, kellel esineb korraga mitmeid erinevaid erivajaduse või puudega seotud raskusi. Teenuse eesmärk on muuta iseseivalt ja inimese enda poolt valitud viisil elamine lihtsamaks.
Rehabilitatsiooniteenuse raames aitavad inimest sotsiaaltöötaja, psühholoog, tegevusterapeut, loovterapeut, füsioterapeut, eripedagoog, logopeed, kogemusnõustaja jt. Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Abivahendid
Abivahenditeenus on riiklik hoolekandeteenus, mis on suunatud kõigile erivajadustega inimestele, kellel on puudest tingitud takistused igapäevaelus osalemiseks. Abivahenditeenus on riigieelarvest rahastatav teenus, mille raames kompenseerib riik osa abivahendi ostu- või üürihinnast.
Abivahend on toode või vahend, mille abil on võimalik ennetada tekkinud või kaasasündinud kahjustuse või puude süvenemist, kompenseerida kahjustusest või puudest tingitud funktsioonihäiret, parandada või säilitada füüsilist ja sotsiaalset iseseisvust ning tegevus- ja töövõimet.
Teatud abivajajate gruppidel on õigus osta abivahend riigipoolse soodustusega. Riigipoolse soodustusega abivahendi soetamiseks on vajalik arsti väljastatud abivahendi tõendi ja isikliku abivahendi kaardi (IAK) olemasolu. Abivahendi tõend näitab, milliseid abivahendeid sa vajad. Tõendi saamiseks tuleb pöörduda perearsti, eriarsti, tegevusterapeudi või füsioterapeudi poole. Abivahendi kaardi väljastab Sotsiaalkindlustusamet (ka posti teel), taotlusvorm on leitav ameti kodulehel. Sotsiaalkindlustusamet saadab abivahendi kaardi posti teel 3-5 päeva jooksul taotlejale koju. Seetõttu on taotlusesse väga oluline märkida kontaktaadress, kuhu kaarti soovitakse saada. Kes ei soovi isikliku abivahendi kaarti internetis taotleda, saab teha seda endiselt sotsiaalkindlustusameti klienditeenindustes üle Eesti.
Abivahenditeenuse täpsema sisu, taotlemise, teenuseosutajate ja muu info kohta loe lähemalt Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
Puudega inimese sõiduki parkimiskaart
Parkimiskaart on ette nähtud isikule, kellele Sotsiaalkindlustusamet on määranud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastava liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde. Kui puue tuvastatakse, siis tehakse otsus, kus fikseeritakse see, kui pikaks ajaks on puue tuvastatud. Ajutise kõrvalekalde kohta annab teatise pere-või eriarst. Kui tegemist on ajutise liikumisfunktsiooni kõrvalekaldega, on lisatud täiendav kriteerium, mille kohaselt peab kaasnema vajadus kasutada liikumist abistavat tehnilist abivahendit (nt kargud, käimisraam, ratastool jne).
Parkimiskaart antakse välja taotluse alusel isikule, kellel esineb:
- keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumisfunktsiooni häire;
- keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
- ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle.
Parkimiskaart väljastatakse õigustatud isikule, mitte sõidukile ja seega on parkimiskaardi taotlemine, väljaandmine ja selle kasutamine isikupõhine ning lubatud ainult juhul, kui tegemist on parkimiskaardi saanud isiku sõitude ja parkimisega. Kui kaart kaotatakse või varastatakse tuleb sellest teatada koheselt parkimiskaardi väljaandjale – kaart tunnistatakse kehtetuks ning uus kaart tuleb taotleda uuesti, samadel alustel. Puudega inimene saab parkimiskaardi oma elukohajärgsest kohalikust omavalitsusest. Selleks ta esitab 3×4 sm. pildi, SKA väljastatud puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise otsuse ja kui sellel puudub märge, et puuderaskusastme määramise aluseks on kas liikumisfunktsiooni või nägemisfunktsiooni häire, siis täiendavalt ka pere- või eriarsti poolt väljastatud vabas vormis tõendi, mis tõendab, et isikul esineb liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks. Ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 6 kuuks. Ajutise parkimiskaardi tähtaega pikendatakse täiendavaks 6 kuuks üksnes pere-või eriarstitõendi alusel.
Täiendavat teavet parkimiskaardi väljastamise kohta Saku vallas annab sotsiaalhoolekande spetsialist Maarika Tikman, telefon 671 2402, maarika.tikman@sakuvald.ee.