Kogukonna ringlusmaja – mitte lihtsalt prügimaja.

 

Jäätmete liigiti kogumine on vajalik, aga kõik elanikud ei soovi enda maja ette viite prügikonteinerit või jäätmeveokeid kitsastele tänavatele manööverdama. Üheks lahenduseks on ühine jäätmemaja. Idee on tegelikult lihtne – kogukonnas on üks majake, kuhu elanikud saavad oma liigiti kogutud jäätmed tuua ning jäätmeveok saab need kõik ühest kohast korraga ära viia. Aga see jäätmemaja saab olla ka palju enamat.

 

Liis Vavulski projekteeris Saku vallale kogukondliku ringlusmaja, mille suuremas ruumis on mahutid jäätmete liigiti kogumiseks. Väiksem ruum on mõeldud ringluseks, vahetuseks ja laenutuseks. Võimalusi ruumi kasutamiseks on palju: raamatute, kodutarvete, nõude vms vahetamine, tööriistade laenutamine (kas kõigil peab olema oma isiklik akutrell või hekilõikur?!) või mõni muu piirkonnale/kogukonnale sobiv ringluslahendus. Teate ju küll seda tunnet, et mõni asi on kohe liiga ilus, et ära visata, aga enda kodus sellele kohta ei leia. Nüüd ei pea neid esemeid enam prügikasti kõrvale panema, vaid nendele on täitsa oma ruum uue omaniku ootamiseks.

 

Maja küljes on koht teadete tahvlile, taimeseinale ja miks mitte ka kunstile (pildid ustele saab iga kogukond ise valida). Ehituse poolest on kõik ringlusmajad sarnased aga lahenduste poolest igaüks oma kogukonna nägu. Kogukonnamajad on ümara kuju, osaliselt läbipaistva katuse ja puidust välisviimistlusega rajatised.

 

Ringlusmaja vorm on saanud inspiratsiooni sõnast ringlus, olles ümara põhiplaaniga. Vorm tagab hoonet kasutava inimese ergonoomilise ning mugava liikumise konteinerite vahel. Kuna hoones ei ole elektrivarustust, siis on katus osaliselt lahendatud massiivplastikust katusekattega. Hoonet katvad lipid on paigutatud nii, et konteinerid oleksid maksimaalselt varjatud, kuid inimese silmade kõrguselt avaneks vaade välja ning ruumi sisse pääseks loomulikku valgust.