22.10.19

Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja – ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitus- ja lammutussegaprahi (edaspidi ehitusjäätmete) käitlemise eest vastutaja sõltub lepingust. Lepingu puhul võib ehitusjäätmete omanikuks saada ehitusettevõte, lepingu puudumisel on vastutav see, kes on jäätmete valdaja.

Ehitusjäätmeid EI TOHI anda käitlemiseks s.h. vedamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või registreerimistõend (väljastab Keskkonnaamet).

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

Ehitus- ja lammutusjäätmete valdaja on kohustatud tekkekohal eraldi koguma kindlasti järgmisi jäätmeid:
 1) puidujäätmed (töödeldud ja töötlemata puit eraldi);
 2) paber ja papp;
 3) metallijäätmed (eraldi must- ja värviline metall);
 4) mineraalsed jäätmed (kivid, tellised jne);
 5) kipsijäätmed (tuleb koguda teistest mineraalsetest jäätmetest eraldi);
 6) klaas;
 7) pinnas;
 8) plastijäätmed (sh kile);
 9) pakendid;
 10) raudbetoon- ja betoondetailid;
 11) ohtlikud jäätmed liikide kaupa.

 

Kõige lihtsam on ehitusjäätmed kohe ehitusplatsil sortida. Kallim variant on tellida käitlusettevõttelt nii sortimine kui ka äravedu. Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb korduskasutuseks ette valmistada või taaskasutada. Kõrvaldada võib ainult selliseid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole võimalik.

NB! Ehitus- ja lammutusjäätmete taaskasutamiseks või tekkekohas kõrvaldamiseks on vajalik Keskkonnaameti väljastatud vastav luba või jäätmekäitleja registreerimistõend.

NB! Ehitujäätmete ladustamiseks teisele kinnistule (ka sama omaniku teisele kinnistule) peab olema Keskkonnaametist võetud vastav luba/tõend. Näiteks ei tohi viia maja lammutusest ülejäänud telliseid sõbra kinnistule või valada neid kõrvalkinnistul olevasse auku eesmärgiga see täita (isegi siis, kui kinnistu kuulub teile).

NB! Ehitusjäätmetega ei tohi täita maa-ala (sh kraavi, lohku jms), ehitusjäätmeid ei tohi matta.

Vallavalitsus võib nõuda ehitus- ja lammutustegevuse puhul jäätmekava esitamist, milles sisaldub jäätmete hinnanguline kogus ja liigitus, pinnasetööde mahtude bilanss, selgitused jäätmete liigiti kogumise kohta, ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatavate tähistatud mahutite tüübid ja asukohad ning jäätmete kavandatavad käitlustoimingud ja -kohad.

Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel tuleb vallavalitsusele esitada tekkinud jäätmete käitlemist või üleandmist tõendavad dokumendid.

Ehitus- ja lammutustööde lõpetamisel võib vallavalitsus nõuda jäätmeõiendi esitamist. Jäätmeõiend on dokument, mis sisaldab teavet selle kohta, kui palju ning millised jäätmed tekkisid ehitamise (sh lammutamise) käigus ning kellele need edasi anti. Samuti tuleb jäätmeõiendis välja tuua, kui palju jäätmeid korduskasutati, taaskasutati või võeti ringlusse.

Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise nõudeid reguleerib Saku valla jäätmehoolduseeskirja 6. peatükk.

Toimetaja: VICTORIA PARMAS