Igal lapsel on õigus elule, tervisele ja arengule; olla kaitstud igasuguse vägivalla ja väärkohtlemise eest; rääkida kaasa teda mõjutavates küsimustes peres, koolis ja laiemalt ühiskonnas.
Kohalik omavalitsus korraldab lastekaitset kohalikul tasandil ja loob vajalikud tingimused laste õiguste ja heaolu tagamiseks.
Esmane vastutus lapse õiguste ja heaolu tagamise eest on lapsevanemal või last kasvataval isikul.
Lasteabitelefon 116111 töötab üle-eestiliselt ööpäevaringselt ja kõned on kõigile helistajatele tasuta. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret ja kohest sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Telefon töötab 24/7, helistamine on tasuta, helistamine on anonüümne, kõned salvestatakse, e-post - info@lasteabi.ee, www.lasteabi.ee.
Abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute heaolu. Kohustus abivajavast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave abivajavast lapsest. Abivajavast lapsest tuleb viivitamata teatada kohaliku omavalitsuse üksusele või lasteabitelefonil 116111.
Hädaohus olev laps on laps, kes on oma elu või tervist ohustavas olukorras, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda või teiste isikute elu või tervist. Kohustus hädaohus olevast lapsest teatada on kõigil isikutel, kellel on olemas teave hädaohus olevast lapsest. Hädaohus olevast lapsest tuleb viivitamata teatada hädaabinumbril 112.
Kadunud laste telefoni 116000 teenus käivitus Eestis 2011. aasta algusest Sotsiaalministeeriumi rahastamisel. Kadunud laste telefoni eesmärk on anda esmased juhiseid situatsioonis käitumiseks, vajadusel pakuvad kriisinõustamist ning emotsionaalset tuge nii täiskasvanutele, kelle lapsed on kaduma läinud, kui ka noortele, kes on kodunt ära jooksnud või kes on eksinud. Telefon töötab 24/7 ja on kõigile helistajatele tasuta.
Lastemaja on lapsesõbralik ja erialadevaheline teenus, mida pakutakse seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks. Lastemajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Lastemajateenuse osutamiseks töötavad lapse heaolu nimel koos erinevad spetsialistid nagu lastekaitsetöötaja, politsei, prokurör, psühholoog ja paljud teised. Lastemajateenuse meeskond hindab lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ja edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks vajalikud uurimistoimingud ning pakub lapsele vajalikku abi. Teenusele saamiseks tuleb kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal võtta ühendust lastemaja spetsialistiga ja esitada lastemajateenuse taotlus. Samuti saab teenusele pöörduda lapsevanem või laps ise. Lastemaja poole võib pöörduda ka tavakodanik või spetsialist, kellele teeb muret lapse seksuaalne käitumine.
Meelespea: mida lapsele öelda ja kuidas teda aidata, kui arvad, et ta võiks vajada abi?
- Kõige olulisem on hetk, kui laps proovib rääkida, et temaga on midagi juhtunud. Seega, kui laps väärkohtlemisest räägib, on oluline teda kuulata.
- Kui näed, et lapsel on mure, julgusta teda rääkima juhtunust oma sõnadega, aga ära hakka küsitlema.
- Kuula last tähelepanelikult. Tunnusta teda loo rääkimise eest.
- Ütle lapsele, et ta pole juhtunus süüdi.
- Usu last. Sageli võib lapse väärkohtleja olla talle tuttav inimene, pereliige, naaber või sõber. Laps ei pruugi alati aru saada, et ta oli ahistamise või väärkohtlemise ohver.
- Lastele tuleb teada anda, et sõbra väärkohtlemisest rääkimine ei too talle kaasa kiusu ega sildistamist (nt kõrvalejäämine võistlustelt, suhtumise muutus treenerite poolt jms).
- Kui laps on rääkinud, tuleb teda aidata.
- Kui tegutsed, selgita lapsele niipalju kui saad ja oskad, mis edasi juhtub.