Harku, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava
Saku valla kliima- ja energiakava
____________________
Oleme osa loodusest: looduskeskkonda kahjustades teeme kahju enestele. Loodus tagab meile toidu, joogivee, puhta õhu, ressursid ehituseks, ravimid ja muu hädatarviliku (IPBES 2019 SPM). Tehnoloogia ja tööstuse areng pakub meile üha rohkem materiaalseid hüvesid, aga paraku on need hüved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN 2021). Et tagada elukvaliteet ka tulevastele põlvedele, peame lõpetama looduse kahjustamise (UNEP MPN 2021; joonis S1.1). Selleks, et lõpetada meie tegevuse loodust hävitav mõju, on tarvis põhimõttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust (UNEP MPN 2021).
https://doi.org/10.1111/gcb.14549 https://globaia.org/geophanies
Inimtegevuse keskkonnamõju on tuntav juba pea kõikjal Maal. Joonisel tumesinisena on toodud see neljandik maismaast, mida me ei ole veel enda käe järgi ümber kujundanud. Allikas: Kennedy CM, Oakleaf JR, Theobald DM, Baruch - Mordo S, Kiesecker J, (2018) Managing the middle: A shift in conservation priorities based on the global human modifi cation gradient. Global Change Biology 00:1–16. Üheks tööstus- ja tarbimisühiskonna ohtra ressursikasutuse tagajärjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021; IPCC AR6). Holotseen ehk viimasele jääajale järgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, tõi kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon välja kujunenud ja püsima jäänud (Steffen jt 2015; stockholmresilience.org). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse hüvede – sh toidu ja joogivee – kättesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu püsimiseks peab kogu meie majandustegevus jääma Maa taluvuspiiridesse.
Maa tasakaalu säilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste kõrval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja lämmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse vähenemisele (joonis S1.2; Steffen jt 2015). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri ületanud ja peame inimmõju looduskeskkonnale selgelt vähendama (stockholmresilience.org). Lühiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021).
Joonis 1.2 Maa taluvuspiirid. Peatamaks meie kahjulikku mõju loodusele, peab inimkonna tegevusruum jääma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse vähenemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi hõrenemisel, õhusaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete häiringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015). Oleme juba ületanud kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise, maakasutuse muutuste, aineringete häiringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste mõjurite kuhjumise taluvuspiiri.
Allikas: https://www.stockholmresilience.org/research/planetary-boundaries.html
https://kestlikuarengukeskus.ut.ee/et/sisu/kuidas-moista-kestlikku-arengut
Tingimustes, kus keskkonna olukorra halvenemine on üha selgem ja kliimamuutustest põhjustatud tulvad, kuumalained ja põuad jõuavad pea kõikjale, küsib üha rohkem inimesi: „Kuidas mina saan kliima- ja loodushoidu panustada?" ning muudab oma tarbimiskäitumist, toetab ühiskondlikke reforme ning keskkonnahoidlikku poliitikat, edendades osalusdemokraatiat.
Tutvu kliimamuutuste ABC õppematerjaliga!
____________________
Saku valla kliima- ja energiakava
Harku, Saku ja Kiili vallad on ühiselt asunud koostama kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on suurendada valdade võimekust kliimamuutustega kohanemiseks ning vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.
„Saku valla kliima- ja energiakava 2030" on valdkondade ülene arengudokument, mis toetab arengustrateegiat „Saku valla arengukava 2035+" ning seab strateegilise sihi saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja kohaneda kliimamuutustest tingitud mõjudega.
2023. a alguses toimusid avaseminarid, mille käigus andsid kava koostajad ettevõttest Energex Energy Experts ülevaate Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest, meid ees ootavatest kliimariskidest ja möödunud aastakümnete ilmastikunäitajatest. Avaseminaride käigus arutleti muutuva ilmastikuga kaasnevate probleemide ja ohtude aga ka võimaluste üle erinevates eluvaldkondades. Avaseminari slaidid ning kliima ja energiakava koostamise raames korraldatud ürituste materjalid leiate lehe allosast.
Novembris 2023. a toimus koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga Saku valla kliima- ja energiakava strateegiapäev. Üheskoos sõnastati valdkondade väljakutsed ning pandi paika täpsemad eesmärgid ja tegevused.
__________
Taustast
Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saada esimese kontinendina kliimaneutraalseks 2050. aastaks. Eesti peab selleks olulisel määral vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja suurendama maakasutuslikult sidumisvõimekust.
__________
Kliima- ja energiakava koostajaks on OÜ Energex Energy Experts.
Kontakt: projektijuht Rander Süld rander.suld@energex.ee
__________
Kliima- ja energiakava koostamise raames toimunud üritused
03.11.2023 Saku valla kliima- ja energiakava strateegiapäev Saku Mõisas.
_____
26.04.2023 kell 17:30 turba ja turbarabade töötuba MTÜ Vaela Külakojas (Miku tee 7, Kiili).
Ettekandeid tegid Eesti Turbaliidu tegevdirektor Merilin Kalmaru ja Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv.
Vaata Kaupo Kohvi slaide SIIT ja Merilin Kalmaru slaide SIIT
_____
24.04.2023 kell 18:00 Kogukonnaenergeetika töötuba Tabasalus Teenuste 2 suures saalis.
Töötuba viis läbi Energiaühistu tegevjuht Märt Helmja.
Vaata ettekande slaide SIIT
_____
20.04.2023 kell 17:30 Rohesekkumise töötuba veebis.
_____
12.04.2023 kell 17.30–19.00 Saku vallavolikogu saalis (Juubelitammede tee 15, Saku).
Infotundi saab järgi vaadata SIIT.
_____
25. jaanuaril 2023. a toimunud Saku valla kliima- ja energiakava avaseminari ettekannet saab vaadata SIIT
____________________