31.10.24

 

Harku, Saku ja Kiili valdade kliima- ja energiakava

Saku valla kliima- ja energiakava

 ____________________

Kliimamuutuste ABC

Oleme osa loodusest: looduskeskkonda kahjustades teeme kahju enestele. Loodus tagab meile toidu, joogivee, puhta õhu, ressursid ehituseks, ravimid ja muu hädatarviliku (IPBES 2019 SPM). Tehnoloogia ja tööstuse areng pakub meile üha rohkem materiaalseid hüvesid, aga paraku on need hüved tulnud suuresti looduskeskkonna kahjustamise arvelt (UNEP MPN 2021). Et tagada elukvaliteet ka tulevastele põlvedele, peame lõpetama looduse kahjustamise (UNEP MPN 2021; joonis S1.1). Selleks, et lõpetada meie tegevuse loodust hävitav mõju, on tarvis põhimõttelist majanduslikku ja sotsiaalset muutust (UNEP MPN 2021).

Joonis 1.1 Inimetegevuse mõju maismaal. Inimtegevuse keskkonnamõju on tuntav juba pea kõikjal Maal. Joonisel tumesinisena on toodud see neljandik maismaast, mida me ei ole veel enda käe järgi ümber kujundanud. Allikas: Kennedy CM, Oakleaf JR, Theobald DM, Baruch - Mordo S, Kiesecker J, (2018) Managing the middle: A shift in conservation priorities based on the global human modifi cation gradient. Global Change Biology 00:1–16. https://doi.org/10.1111/gcb.14549 https://globaia.org/geophanies

Üheks tööstus- ja tarbimisühiskonna ohtra ressursikasutuse tagajärjeks on kliimamuutused (UNEP MPN 2021; IPCC AR6). Holotseen ehk viimasele jääajale järgnenud periood, mis algas u 12 000 a tagasi, tõi kaasa kliimatasakaalu, mille toel on inimtsivilisatsioon välja kujunenud ja püsima jäänud (Steffen jt 2015; stockholmresilience.org). Kui kliimatasakaal kaob, on ohus looduse hüvede – sh toidu ja joogivee – kättesaadavus ja terve inimtsivilisatsioon. Tasakaalu püsimiseks peab kogu meie majandustegevus jääma Maa taluvuspiiridesse.

Maa tasakaalu säilimiseks tarvilik taluvuspiir on kliimamuutuste kõrval seatud ka keskkonna saastatusele, osoonikihi hõrenemisele, õhusaasteosakeste hulgale, ookeanide hapestumisele, fosfori- ja lämmastikukoormusele, magevee- ja maakasutusele ning elurikkuse vähenemisele (joonis S1.2; Steffen jt 2015). Enamiku piiride puhul oleme juba ohupiiri ületanud ja peame inimmõju looduskeskkonnale selgelt vähendama (stockholmresilience.org). Lühiajalise majanduskasvu maksimeerimise asemel peame enesele looma heaolu viisil, mis Maa tasakaalu paigast ei nihuta (UNEP MPN 2021).

Joonis 1.2 Maa taluvuspiirid. Peatamaks meie kahjulikku mõju loodusele, peab inimkonna tegevusruum jääma Maa taluvuspiiridesse. Taluvuspiir on lisaks kliimamuutustele ka elurikkuse vähenemisel, keskkonna saastatusel, osoonikihi hõrenemisel, õhusaasteosakeste hulgal, maailmamere hapestumisel, aineringete häiringutele, magevee- ja maakasutusel (Steffen jt 2015). Oleme juba ületanud kliimamuutuste, elurikkuse vähenemise, maakasutuse muutuste, aineringete häiringute, magevee tarbimise ja uute inimtekkeliste mõjurite kuhjumise taluvuspiiri.

Allikas: https://www.stockholmresilience.org/research/planetary-boundaries.html
https://kestlikuarengukeskus.ut.ee/et/sisu/kuidas-moista-kestlikku-arengut

Tingimustes, kus keskkonna olukorra halvenemine on üha selgem ja kliimamuutustest põhjustatud tulvad, kuumalained ja põuad jõuavad pea kõikjale, küsib üha rohkem inimesi: „Kuidas mina saan kliima- ja loodushoidu panustada?" ning muudab oma tarbimiskäitumist, toetab ühiskondlikke reforme ning keskkonnahoidlikku poliitikat, edendades osalusdemokraatiat.

Tutvu kliimamuutuste ABC õppematerjaliga!

 ____________________

Saku valla kliima- ja energiakava

Harku, Saku ja Kiili vallad on ühiselt asunud koostama kliima- ja energiakava. Kava peamine eesmärk on suurendada valdade võimekust kliimamuutustega kohanemiseks ning vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni.

„Saku valla kliima- ja energiakava 2030" on valdkondade ülene arengudokument, mis toetab arengustrateegiat „Saku valla arengukava 2035+" ning seab strateegilise sihi saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus ja kohaneda kliimamuutustest tingitud mõjudega.

2023. a alguses toimusid avaseminarid, mille käigus andsid kava koostajad ettevõttest Energex Energy Experts ülevaate Euroopa Liidu rohelisest kokkuleppest, meid ees ootavatest kliimariskidest ja möödunud aastakümnete ilmastikunäitajatest. Avaseminaride käigus arutleti muutuva ilmastikuga kaasnevate probleemide ja ohtude aga ka võimaluste üle erinevates eluvaldkondades. Avaseminari slaidid ning kliima ja energiakava koostamise raames korraldatud ürituste materjalid leiate lehe allosast.

Novembris 2023. a toimus koostöös Tartu Regiooni Energiaagentuuriga Saku valla kliima- ja energiakava strateegiapäev. Üheskoos sõnastati valdkondade väljakutsed ning pandi paika täpsemad eesmärgid ja tegevused.

 __________

Taustast

Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks saada esimese kontinendina kliimaneutraalseks 2050. aastaks. Eesti peab selleks olulisel määral vähendama kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguseid ja suurendama maakasutuslikult sidumisvõimekust. 

Kliima- ja energiakava koostamise eesmärk on kohalikul tasandil kliima- ja energiaalaste eesmärkide seadmine, lahti mõtestamine ning saavutamine. Kavaga tehakse kindlad sammud kliimamuutuste leevendamiseks piirkonnas, samuti annab kava realistliku ülevaate hetkeolukorrast ning võimaldab selgelt välja tuua peamised probleemkohad.
 
Koostatav analüüs on pikaajaline strateegiline planeerimise vahend, mis kaardistab võtmetegevused ja valdkonnad ning aitab siduda visiooni, taristu, üldplaneeringud ja poliitika. Tegemist on laiapõhjalise analüüsiga, mis aitab arvestada erinevate aspektide koosmõju. Analüüsi tulemiks on terviklik dokument, mis sisaldab endas säästva energia ja materiaalsete ressursside võimaluste kaardistust, energiakasutusega sektorite kaardistust ning soovitusi poliitiliste otsuste tegemiseks säästliku arengu eesmärkidest lähtudes. Analüüsi tulemusi saavad kasutada oma tegevuste planeerimiseks ettevõtted, omavalitsused, energiatootjad ja võrguvaldajad, haridusasutused ning muud huvigrupid.
 
Antud kliima- ja energiakava täidab kahetasandilist eesmärki. Esimene tasand käsitleb eraldi Harku, Saku ja Kiili valla kliima- ja energiateemade analüüsi lähtuvalt iga omavalituse unikaalsest asukohast, suurusest ja kliimariskidest, mis seotud antud piirkonnaga. Teine tasand käsitleb ühist, valdade ülest kava, kus kajastatud ühised piirkondlikud murekohad ja mille põhjal moodustub piirkondlik kava pikaajalise arenguvisiooniga.

__________

Kliima- ja energiakava koostajaks on OÜ Energex Energy Experts.

Kontakt: projektijuht Rander Süld rander.suld@energex.ee 

 __________

Kliima- ja energiakava koostamise raames toimunud üritused

  

03.11.2023 Saku valla kliima- ja energiakava strateegiapäev Saku Mõisas.

_____

26.04.2023 kell 17:30 turba ja turbarabade töötuba MTÜ Vaela Külakojas (Miku tee 7, Kiili).

Ettekandeid tegid Eesti Turbaliidu tegevdirektor Merilin Kalmaru ja Riigimetsa Majandamise Keskuse looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv. 

Vaata Kaupo Kohvi slaide SIIT  ja Merilin Kalmaru slaide SIIT

_____

24.04.2023 kell 18:00 Kogukonnaenergeetika töötuba Tabasalus Teenuste 2 suures saalis. 

Töötuba viis läbi Energiaühistu tegevjuht Märt Helmja. 

Vaata ettekande slaide SIIT

_____

20.04.2023 kell 17:30 Rohesekkumise töötuba veebis. 

Töötuba viis läbi Tallinn Euroopa roheline pealinn projekti „Rohejälg" juht Hannes Aava.

_____

12.04.2023 kell 17.30–19.00 Saku vallavolikogu saalis (Juubelitammede tee 15, Saku).

Infotundi saab järgi vaadata SIIT.

_____

25. jaanuaril 2023. a toimunud Saku valla kliima- ja energiakava avaseminari ettekannet saab vaadata SIIT

____________________

Toimetaja: KERLI LAUR