Elurikkuseks ehk bioloogiliseks mitmekesisuseks nimetatakse maailma või mingi kindla elupaiga ökosüsteemide (looduskapital), liikide ja geenide mitmekesisust. Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub teenuseid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskonnad. See on väga tähtis ka ökosüsteemi teenuste ehk looduse pakutavate teenuste jaoks, näiteks tolmeldamiseks, kliimaregulatsiooniks, kaitseks üleujutuste vastu, mulla viljakuseks ning toidu, kütuse, kiu ja ravimite tootmiseks.

Alates 2000. aastatest on EL võtnud vastu rea bioloogilise mitmekesisuse tegevuskavasid ja strateegiaid, neist viimane on elurikkuse strateegia aastani 2030, mille eesmärk on suunata Euroopa elurikkus 2030. aastaks taas taastumise teele. Strateegia, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe osa, sisaldab eesmärke ja kohustusi, mille abil käsitleda bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peamisi põhjuseid, nagu

• muutused maa- ja merekasutuses,
• loodusvarude liigkasutamine,
• kliimamuutus,
• reostus,
• invasiivsed võõrliigid.

eElurikkus on Eesti elurikkuse ehk bioloogilise mitmekesisuse andmeportaal. Selle kaudu tehakse kõigile soovijatele kättesaadavaks Eesti liikide leiud, sh. teaduskogudes ja biopankades talletatud eksemplarid ning proovid, DNA põhised ja inimese poolt tehtud liikide vaatlused, uurimistööde andmed ning muu liikidega seotud info. Eesti looduse andmed leiad eElurikkuse lehelt https://elurikkus.ee/

___________________

Aveliina Helm: Kuidas koduõue muru abil elurikkust toetada?

Niitmine - vähem on rohkem. 

Vähem muru niites, mõne aianurga niitmata jättes või lilleniidu loomine aitavad luua erinevatele liikidele elupaiku ja leevendada kuumasaarte mõju. Koduaed ei pea olema golfiväljak ja taimedega saad oma aeda põnevamaks muuta. Kõrgema taimestikuga ala vajab ka vähem hoolt. Kui niidad ala iga kolme nädala tagant jõuavad niitmiste vahel õitsema minna ka tolmeldajate suured lemmikud: valge ristik, käbihein, humallutsern, kassiratas ehk maajalg, nõiahammas, võilill, seanupud. Murulappe võiks niita vaheldumisi, et alati oleks aias õitvaid taimi.

Lilleniidud

Niidud on Eesti kõige elurikkamad ökosüsteemid. Elurikkus on päriselt rikkus. Iga ruutmeeter pakub eluvõimalust sadadele liikidele ja tuhandetele elusisenditele. Ajalooliselt tekkisid niidualad liikide loodusliku leviku toimel aga kaasaja killustatud maastikel ei suuda suurem osa niiduliike enam ise levida ja seetõttu tuleb niidutaimed rajatavatele aladele külvata. Lilleniitu ei pea edaspidi kastma ega väetama ning liigirikaste niitude taimed on pikaealised püsikud.

Loe niitudest lähemalt Nordic Botanical lehelt SIIT.