Sisukord
Biojäätmete liigiti kogumine ja biojäätmete kompostimine
Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuded kompostimisele
Biojäätmete kompostimine kiirkompostris
Biojäätmete kompostimine - kompostihunnik, lahtine ja kinnine komposter
Kompostimise õppevideod
Biojäätmete üleandmine jäätmekäitlejale (kogumismahutiga)
______________________________________________________________________________
Biojäätmete liigiti kogumine ja biojäätmete kompostimine
Biojäätmeid on oluline eraldi koguda, kuna neist on võimalik toota näiteks komposti ning seeläbi suunata toitained tagasi ringlusse. Biojäätmete ringlussevõtt aitab vähendada jäätmete ladestamisel tekkivaid kasvuhoonegaase, biojäätmete eraldamisel olmejäätmetest suureneb ka teiste jäätmete ringlusse suunamise võimalus.
Alates 2023. a. lõpust on kõikjal Eestis kohustus tekkekohal biojäätmete liigiti kogumine ning nende kompostimine või jäätmevedajale üle andmine. Biojäätmete kogumismahuti tuleb jäätmevedajalt võtta kõigil, kes oma kinnistul ei komposti.
Jäätmevedaja kogumismahutist loobumiseks tuleb kõigil kompostijatel esitada avaldus (koos pildiga kompostrist). Avaldus on kinnituseks, et kogute biojäätmeid liigiti aga võtate need kohapeal ringlusesse. Kompostijatelt hakkame avaldusi vastu võtma juunis 2023. a.
Kõik kinnistud, kuhu 2022. aastal projekti "Biojäätmete kogumise arendamine Saku vallas" raames vallalt kiirkomposter (kodukomposter) soetati on juba jäätmevaldajate registrisse sisestatud ning ei pea kompostimisest avalduse teel eraldi teada andma.
Saku valla jäätmehoolduseeskirja § 25 nõuded kompostimisele:
(7) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(8) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Hajaasustusega aladel tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.
(9) Üksikelamutes tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(10) Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(11) Selliste jäätmete kompostimine, mis kahjustab komposti või muudab selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee ja settekaevude setted ning käimlajäätmed), on keelatud.
______________________________________________________________________________
Biojäätmete kompostimine kiirkompostris
Kiirkomposter – (kodukomposter) on soojustatud komposter, mis on mõeldud aastaringseks biojäätmete kompostimiseks. Nii valmib kompost vaid mõne kuuga ning kompostimise protsess ei peatu isegi pakasega.
2022. aastal toimus Saku vallas kodukompostrite projekt "Biojäätmete kogumise arendamine Saku vallas", mille raames jagati vallaelanikele soodsamalt 400 kiirkompostrit ja 50 biofiltriga biojäätmete mahutit. Projekt on selleks korraks lõppenud ja hetkel puudub vallal info selle kohta, kas ja millal selline projekt võiks korduda. Loe projekti kohta täpsemalt siit.
Hotbin kodukompostri kasutusjuhend
______________________________________________________________________________
Biojäätmete kompostimine - kompostihunnik, lahtine ja kinnine komposter
Saku valla tiheasustusalal näeb jäätmehoolduseeskiri ette, et toidujäätmed (need, mis meelitavad ligi hiiri-rotte ja linde) on kinnises kompostris ning aiajäätmed (muru, lilled, oksaraod) võivad olla lahtises kompostris või kompostihunnikus.
Saku valla hajaasustusalal võib kõiki biojäätmeid kompostida lahtistes kompostrites ja kompostihunnikutes.
Hunnik ehk kompostiaun – kõige lihtsam on kompostimine hunnikus, aga see on kõikidest kompostimisviisidest kõige ebaefektiivsem. Selleks, et säilitada kompostimise kvaliteet ja aia nägus välimus, on soovitatav teha ise kompostikast (lahtine komposter) või soetada kinnine komposter.
Lahtine komposter – ise tehtud, hästi tehtud! See võiks olla 1,2mx1,2mx1,2m suur (aga võib olla ka suurem) ning seda võib ehitada ükskõik millisest olemasolevast materjalist (näiteks euroalustest). Võib soetada ka uut lauamaterjali ning ise kompostikast valmis meisterdada, aga meie soovitame võimalusel taaskasutada. Eriti tublid kompostijad teevad selliseid kompostikaste üksteise kõrvale ritta kolm – üks värskete biojäätmete jaoks ning teine komposti laagerdumiseks ja esimesest ümber tõstetud komposti jaoks. Kolmas kastike tuleb kasuks valmis kõdumulla hoidmiseks, kust seda on hea vastavalt vajadusele peenardesse, murulapile või lillepotti lisada. Ise tehtud, hästi tehtud komposter on kõige loodussõbralikum.
Kinnine komposter – see on algajale kompostijale üldiselt kõige kiirem ja lihtsam viis alustamiseks, sest sellist kompostrit saab soetada igast ehitus- ja aiatarvikute poest. Neid pakuvad väga paljud tootjad ja neid on väga erineva väljanägemisega – suuremaid ja väikemaid. Ka hinnaskaala on lai ja algab paarikümnest eurost, kuid võib ulatuda ka 600 euroni.
Kinnise kompostri võid ka ise ehitada – vooderda komposter metallvõrguga ja ehita peale kaas.
Lisaks leiab kompostimise kohta infot www.kompostiljon.ee
Kompostiljon: kompostimise kolm põhimõtet
Kompostiljon: kuidas alustada kompostimist
Kompostiljon: mida panna kompostrisse
Kompostiljon: kompostimise tüüpilised vead
Keskkonnaministeerium: juhised koduseks kompostimiseks
______________________________________________________________________________
Biojäätmete üleandmine jäätmekäitlejale (kogumismahutiga)
Üksikelamutes, kus kompostimise võimalus puudub, ja kortermajades tuleb biojäätmed anda üle jäätmevedajale. Selleks tuleb soetada eraldi kogumismahuti ning sõlmida jäätmevedajaga vastav leping Ragn-Sells AS lehel siin.
______________________________________________________________________________
Toidujäätmete ja toidujäätmete tekke vältimise kohta loe täpsemalt Keskkonnaministeeriumi kodulehelt SIIT
