Alates 1. jaanuarist 2024 on kõikjal Eestis kohustus biojäätmeid tekkekohal liigiti koguda ning neid kompostida või jäätmevedajale üle anda. Biojäätmete kogumismahuti tuleb jäätmevedajalt võtta kõigil, kes oma kinnistul ei komposti.
Hiljemalt 31.12.2023 peab kohalik omavalitsus korraldama biojäätmete liigiti kogumise tekkekohalt, kui neid tekkekohal ei kompostita (jäätmeseadus § 31 lg 4 ja 13612 ning sortimismääruse § 2 ja 3). Nõue tuleneb EL jäätmete raamdirektiivist (artikkel 22).
Kui jäätmeseadust rikutakse, siis on kohalikul omavalitsusel õigus nõude eirajat karistada rahatrahviga kuni 800 eurot.
Sisukord
Biojäätmete liigiti kogumine ja biojäätmete kompostimine
Saku valla jäätmehoolduseeskirja nõuded kompostimisele
Biojäätmete kompostimine kiirkompostris
Biojäätmete kompostimine - kompostihunnik, lahtine ja kinnine komposter
Biojäätmete üleandmine jäätmekäitlejale (kogumismahutiga)
______________________________________________________________________________
Biojäätmete liigiti kogumine ja biojäätmete kompostimine
Biojäätmeid on oluline eraldi koguda, kuna neist on võimalik toota näiteks komposti ning seeläbi suunata toitained tagasi ringlusse. Biojäätmete ringlussevõtt aitab vähendada jäätmete ladestamisel tekkivaid kasvuhoonegaase, biojäätmete eraldamisel olmejäätmetest suureneb ka teiste jäätmete ringlusse suunamise võimalus.
Saku valla jäätmehoolduseeskirja § 25 nõuded kompostimisele:
(7) Biojäätmete kompostimisel tuleb tagada, et toimiksid aeroobsed lagunemisprotsessid. Korrastamata, roiskuva, haisva, taimehaigusi levitava, keskkonnale ja inimese tervisele ohtliku ja mitte sobivasse kohta rajatud kompostimiskoha peab likvideerima selle omanik.
(8) Tiheasustusalal võib köögi- ja sööklajäätmeid kompostida ainult kinnises kahjurite eest kaitstud kompostimisnõus. Hajaasustusega aladel tekkivaid köögi- ja sööklajäätmeid võib kompostida lahtiselt kompostimisaunades.
(9) Üksikelamutes tekkivaid biolagunevaid aia- ja haljastujäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades.
(10) Kompostimiskoht (aun või nõu) peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
(11) Selliste jäätmete kompostimine, mis kahjustab komposti või muudab selle kasutuskõlbmatuks (nt heitvee ja settekaevude setted ning käimlajäätmed), on keelatud.
______________________________________________________________________________
Biojäätmete kompostimine kiirkompostris
Kiirkomposter – (kodukomposter) on soojustatud komposter, mis on mõeldud aastaringseks biojäätmete kompostimiseks. Nii valmib kompost vaid mõne kuuga ning kompostimise protsess ei peatu isegi pakasega.
2022. aastal toimus Saku vallas kodukompostrite projekt "Biojäätmete kogumise arendamine Saku vallas", mille raames jagati vallaelanikele soodsamalt 400 kiirkompostrit ja 50 biofiltriga biojäätmete mahutit. Projekt on selleks korraks lõppenud ja hetkel puudub vallal info selle kohta, kas ja millal selline projekt võiks korduda. Loe projekti kohta täpsemalt siit.
Hotbin kodukompostri kasutusjuhend
______________________________________________________________________________
Biojäätmete kompostimine - kompostihunnik, lahtine ja kinnine komposter
Saku valla tiheasustusalal näeb jäätmehoolduseeskiri ette, et toidujäätmed (need, mis meelitavad ligi hiiri-rotte ja linde) on kinnises kompostris ning aiajäätmed (muru, lilled, oksaraod) võivad olla lahtises kompostris või kompostihunnikus.
Saku valla hajaasustusalal võib kõiki biojäätmeid kompostida lahtistes kompostrites ja kompostihunnikutes.
Hunnik ehk kompostiaun – kõige lihtsam on kompostimine hunnikus, aga see on kõikidest kompostimisviisidest kõige ebaefektiivsem. Selleks, et säilitada kompostimise kvaliteet ja aia nägus välimus, on soovitatav teha ise kompostikast (lahtine komposter) või soetada kinnine komposter.
Lahtine komposter – ise tehtud, hästi tehtud! See võiks olla 1,2mx1,2mx1,2m suur (aga võib olla ka suurem) ning seda võib ehitada ükskõik millisest olemasolevast materjalist (näiteks euroalustest). Võib soetada ka uut lauamaterjali ning ise kompostikast valmis meisterdada, aga meie soovitame võimalusel taaskasutada. Eriti tublid kompostijad teevad selliseid kompostikaste üksteise kõrvale ritta kolm – üks värskete biojäätmete jaoks ning teine komposti laagerdumiseks ja esimesest ümber tõstetud komposti jaoks. Kolmas kastike tuleb kasuks valmis kõdumulla hoidmiseks, kust seda on hea vastavalt vajadusele peenardesse, murulapile või lillepotti lisada. Ise tehtud, hästi tehtud komposter on kõige loodussõbralikum.
Kinnine komposter – see on algajale kompostijale üldiselt kõige kiirem ja lihtsam viis alustamiseks, sest sellist kompostrit saab soetada igast ehitus- ja aiatarvikute poest. Neid pakuvad väga paljud tootjad ja neid on väga erineva väljanägemisega – suuremaid ja väikemaid. Ka hinnaskaala on lai ja algab paarikümnest eurost, kuid võib ulatuda ka 600 euroni.
Kinnise kompostri võid ka ise ehitada – vooderda komposter metallvõrguga ja ehita peale kaas.
Lisaks leiab kompostimise kohta infot www.kompostiljon.ee
Kompostiljon: kompostimise kolm põhimõtet
Kompostiljon: kuidas alustada kompostimist
Kompostiljon: mida panna kompostrisse
Kompostiljon: kompostimise tüüpilised vead
Keskkonnaministeerium: juhised koduseks kompostimiseks
______________________________________________________________________________
Biojäätmete üleandmine jäätmekäitlejale (kogumismahutiga)
Üksikelamutes, kus kompostimise võimalus puudub, ja kortermajades tuleb biojäätmed anda üle jäätmevedajale. Selleks tuleb soetada eraldi kogumismahuti ning sõlmida jäätmevedajaga vastav leping Ragn-Sells AS lehel siin.
Mida teha, et vähendada biojäätmete konteinerist tekkivat lõhnahäiringut ja kahjureid?
- Biojäätmete kogumiseks võtta kasutusele biofiltri ja tihendiga varustatud konteinerikaas.
- Pakendada biojäätmed eraldi biolagunevasse kilekotti koos majapidamispaberiga või kasutada kogumiseks paberkotte. Paberkotid ja majapidamispaber imavad liigse niiskuse endasse.
- Sulgeda kogumiskotid ja konteiner nii, et kahjurite ligipääs oleks minimaalne.
- Paigaldada korteriühistute ja ettevõtete juurde kaasaegsed maa-alused prügikonteinerid ehk süvamahutid.
______________________________________________________________________________
Kas tohin naabriga kasutada ühist biojäätmete mahutit?
Jah, ühismahuti kasutamine on lubatud kõrvuti asetsevatel kinnistutel (sh eramajades, korter- ja ridaelamutes) tekkivate jäätmete kogumisel. Samuti on ühismahuti kasutamine lubatud aiandusühistutel. Ühismahutina ei ole lubatud kasutada jäätmekotti. Ühismahuti asukoht tuleb kooskõlastada territooriumi valdaja ja vallavalitsusega.
Kui on olemas köögihunt, kas see vabastab kinnistu biojäätmete äraveo või kompostimise kohustusest?
Kompostima või biojäätmeid jäätmevedajale üle andma peavad hakkama ka kõik need, kellel on köögis prügihunt ehk köögihunt. Köögihunti ei saa panna kõiki biojäätmeid, mis kodumajapidamistes tekivad (lilled, kiulised toidujäätmed). Samuti on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 36 kohaselt keelatud ühiskanalisatsiooni juhtida jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid ja ummistusi põhjustavaid tahkeid osiseid, ning piirväärtusi ületavas sisalduses ja sellises koguses ohtlikke aineid, mis kahjustab või pärsib ühiskanalisatsiooni või reoveepuhasti toimimist või keskkonnaseisundit.
Seega isegi kui majapidamises on olemas köögihunt, ei vabasta see jäätmevaldajat kompostri või biojäätmete konteineri kasutamise kohustusest.
______________________________________________________________________________
Toidujäätmete ja toidujäätmete tekke vältimise kohta loe täpsemalt Keskkonnaministeeriumi kodulehelt SIIT
