Neljapäeval pandi pidulikult punkt suuremahulisele, ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojektile, mis muudab kümnete tuhandete eestimaalaste elukeskkonna oluliselt paremaks.

„Sellises mastaabis ettevõtmist polegi Eesti veemajanduses veel tehtud," ütles projekti vedanud AS Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu. „Tänu lõppenud töödele saab suur osa Eestimaast taas veidi puhtamaks, kindla veendumusega saan väita, et see projekt toob suurt tulu nii inim- kui keskkonnale. Keila jõe reoveekogumisala asub kolme valla territooriumil ning sama eesmärgi nimel on veemajandusprojektide tööd ja tegemised käinud nii Saku kui ka Kohila ja Saue vallas."

Saku valla projekt kestis kaheksa aastat. Selle jooksul rajati ligi 165 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mitmeid uusi joogiveepumplaid ja hulgaliselt reoveepumplaid. „Projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus kokku ca 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ligi 5500 elanikule. Rajati ligi 69 km veetorustikke ja ca 95 km kanalisatsioonitorustikke ning Kurtnas ja Metsanurmes uued veetöötlusjaamad ja puurkaevud vee võtmiseks," sõnas Marko Matsalu. Ta lisas, et tavapärasest erineva tehnilise lahendusena on kahes piirkonnas reovee kogumine lahendatud vaakumkanalisatsiooni süsteemidega, mis võimaldab vähendada torustikku sattuvat pinnasevee koguseid. „Rekonstrueeriti ka Männiku reovee peapumpla, laiendati Männimetsa reovee peapumplat ning reovee ärajuhtimine toimub nüüdsest suurema töökindlusega Tallinnasse, Paljassaare reoveepuhastusjaama. Vastvalminud lahendus vähendab oluliselt reostuskoormust juba niigi kesises seisus oleva Keila jõe piirkonnale."

Veemajandusprojekti abikõlblike kulude maksumus ulatus üle 21,2 miljoni euro, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas ligi 18,1 ja AS Saku Maja omafinantseering 3,2 miljonit eurot. Lisaks tellis AS Saku Maja projektiväliseid töid ligi 0,54 miljoni euro eest ning Saku vald rahastas piirkonna teede seisukorra parandamist ligi 2,05 miljoni euroga. „Vald jätkab olemasolevate, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise (ÜVK) raames kruusakattega taastatud teede, järk-järgulist viimist mustkatte alla lähiaastate jooksul. Kui materjalide tarnega suuri probleeme ei teki, saavad käesoleval aastal uue katendi ÜVK-ga seotud Kiisa teed ja tänavad. Sealt liigutakse jõudumööda edasi teistesse endistesse aiandusühistute piirkondadesse," ütles majandusteenistuse juht Peep Pukk.