6.07.17

Peamine informatsioon omapuhasti rajamiseks Saku vallas

Reovee omapuhasti ehk kohtpuhasti on puhasti, mille projekteeritud reostuskoormus on kuni 50 inimekvivalenti.

Omapuhasti rajamine on keelatud keskkonnaministri poolt kinnitatud Saku reoveekogumisalal ja Keila jõe reoveekogumisalal. Reoveekogumisalade piire saab näha siit (reoveekogumisalade teema alt).

Muudel juhtudel saab omapuhastit rajada, kui on täidetud seadusandluses kindlaks määratud nõuded. Kõige olulisemad nõuded on kirjas:

  • veeseaduses,
  • ehitusseadustikus,
  • Vabariigi Valituse 29.11.2012. a nr 99 vastu võetud määruses „  Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed ¹",
  • Vabariigi Valitsuse 16.05.2001. a nr 171 vastu võetud määruses „Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded¹".

Paigaldada võib ainult sertifitseeritud omapuhastit.

 

Omapuhasti rajamine

Omapuhasti rajamiseks tuleb esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis ja omapuhasti ehitusprojekt. Omapuhasti projekti tohivad koostada vee- ja kanalisatsiooni projekteerijad.

Ehitusprojekt peab koosnema:

1. eraldi analüüsist kinnistule omapuhasti rajamise võimalikkuse kohta, mis sisaldab järgmist informatsiooni:

1.1.      põhjavee voolusuund,

1.2.      põhjavee kaitstus,

1.3.      maapinnale lähimate aluspõhja kivimite paiknemissügavus (sh peab kohapeal tegema             kindlaks kas ja mis tingimustel immutada saab),

1.4.      aastaringne põhjavee kõrgeim tase,

1.5.      puhasti mõjualasse (st 50 m + kaevude hooldus- või sanitaarkaitseala) või vahetuslähedusse jäävate kaevude paiknemine,

1.6.      veekogusse (sh kraavi) juhtimisel analüüsida veekogu seisundit ja heitvee vastuvõtu       võimet,

1.7.      konkreetse tarbimise juures sobivaima projekteeritava reostuskoormuse määramine

1.8.      kinnistule sobivaima omapuhasti tüübi määramine (kas septik või biopuhasti),

1.9.      sobivaima heitvee ärajuhtimise lahendus (kas veekogusse või immutamine),

1.10.    vajadusel täiendavate meetmete määramine (nt tõstetud imbpeenar ja ülepumpla), tagamaks nõuetekohane lahendus

2.  seletuskirjast (sh peab olema nimetatud konkreetse paigaldatava puhasti ja heitvee ärajuhtimise süsteemide tüüp/nimetus),

3. tugiplaanist (aktuaalne geodeetiline alusplaan),

4. asendiplaanist, kuhu on muuhulgas märgitud omapuhasti osade kujad, mõjuala, põhjavee liikumise suund ja ümberkaudsed kaevud,

5. heitvee imbsüsteemi läbilõikest,

6. naabri kooskõlastusest kui kuja või mõjuala ulatub naabri kinnistule,

7. omapuhasti kasutusjuhendist (sh imbväljaku puhul juhised selle pikaealise toimimise tagamiseks).

Juhul kui heitvesi suunatakse veekogusse, siis punkti 1.3. ja 1.4. analüüsis kajastamine ei ole kohustuslik.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise ehitamise alustamist. Kui Saku Vallavalitsus ei teavita ehitusteatise esitajat 10 päeva jooksul pärast ehitusteatise esitamist vajadusest ehitusteatises esitatud andmete täiendavaks kontrollimiseks, siis võib alustada ehitamist. Kui osutub vajalikuks täiendavate tegevuste läbiviimine (nt ametiasutustega kooskõlastamine), siis pikendame menetlustähtaega. Saku Vallavalitsus kooskõlastab ehitusprojekti  asjassepuutuvate ametiasutustega ise. 

Vee erikasutusloa vajalikkus

Kui heitvett juhitakse suublasse (sh kraavi) on vajalik Keskkonnaametist taotleda vee erikasutusluba. Erand, mil vee erikasutusluba ei ole vaja on isikliku majapidamise heitvee või vähem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas.  Tegevus peab siiski  vastama veeseaduse § 24 alusel kehtestatud heitvee pinnasesse juhtimise korra nõuetele. Veekogusse (sh kraavi) juhtimisel peab igal juhul enne omapuhasti kasutamist olemas olema vee erikasutusluba.

Vee erikasutusloa taotlemise kohta saab informatsiooni siit

Omapuhasti kasutamine

Peale omapuhasti rajamist tuleb Saku Vallavalitsusele esitada omapuhasti kohta kasutusteatis. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Juhul kui heitvett juhitakse veekogusse tuleb kasutusteatisele lisada vee erikasutusloa number või loa koopia.

Omapuhasti kasutamisel tuleb omanikul pidada hoolduspäevikut. Hoolduspäevik on vabas vormis päevik, mis kajastab omapuhasti hooldamisega seotud informatsiooni.

Omapuhasti seisukorda tuleb vähemalt kord aastas kontrollida. Kontrolli tulemused tuleb kanda hoolduspäevikusse ja vajadusel teostada hooldustöid. Omapuhasti omanik peab säilitama omapuhasti hoolduspäeviku viimase 5 aasta jooksul tehtud kanded.

Hoolduspäevik peab sisaldama vähemalt:

  • omapuhasti ülevaatuse kuupäeva,
  • omapuhasti hooldustööde (nt puhastuselementide hooldamine/vahetamine, bioaktivaatorite lisamine) kirjeldust ja teostamise kuupäeva,
  • reovee puhastamise käigus tekkiva sette äraveo kogused ja kuupäeva.