27.10.15

Saku jäätmehoolduseeskirja peatükk 5 sätestab ehitus- ja lammutusprahi käitlemise nõuded.

Ehitus- ja lammutusprahi (edaspidi ehituspraht) hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekib ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata.

Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja – ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed.

Ehitusjäätmeid EI TOHI anda käitlemiseks s.h. vedamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või registreerimistõend (väljastab Keskkonnaamet, Viljandi mnt 16, Tallinn).

Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima, et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.

 

Eraldi tuleb sorteerida:

·         ohtlikud jäätmed liikide kaupa;

·         puidujäätmed;

·         paber ja papp;

·         metallijäätmed;

·         mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, kips, lehtklaas jne);

·         raudbetoon- ja betoondetailid;

·         plastjäätmed (sh kile);

·         muud segajäätmed.

 

Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad:

·         asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud,    isolatsioonimaterjalid;

·         värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, mis sisaldavad orgaanilisi lahusteid;

·         naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne;

·         saastunud pinnas (sisaldab ohtlikke aineid üle õigusaktidega kehtestatud piirnormide).

 

Toimetaja: VICTORIA PARMAS