Kultuurielu Saku vallas algas 20. saj. kahekümnendatel aastatel koos koolide asutamisega. Saku Heategev Selts asutas 1931. a. Saku Tehaste Erakooli, kooli juhataja Marie Ludvig omakorda koos seltsi liikmetega asutas 1932. a. Heategeva Seltsi raamatukogu ja kooli juures hakkas koos käima laulu- ja pillikoor. Üksnurme külas Allika talus käis 1930. a. koos laulukoor, kus oli ligi paarkümmend lauljat, peamiselt oma küla rahvas, üksikud lauljad tulid kohale Jälgimäelt. Sügiseti peeti Allikal vanapoiste õhtuid, mis olid eriti populaarsed külaelanike hulgas. Harrastati ka näitemängu.

Saku laulupeo traditsiooni alguseks võib uhkusega pidada 1938. aastat. Sel aastal peeti Sakus X Üleriigiline Maanaiste päev. Kohal oli üle 4000 osavõtja Soomest, Rootsist, Norrast, Leedust, Lätist. Ürituse aukülalised olid peaminister Kaarel Eenpalu, põllumajandusminister Artur Tupits, teedeminister Nikolai Viitak, kohtuminister Adolf Assor ja palju teisi tähtsaid riigitegelasi. Saku häärberi treppidel lauldi mitmes keeles koorilaule ja tantsiti rahvatantse. Rahva kooskäimise kohaks ja vabaõhu ürituste paigaks sai Laulumägi, hiljem korraldati jaanipäevi Küütsumäel, kuhu püstitati ka vabadustule altar.

1924. aastal loodi Kiisal Laulu-mängu Selts, millest arenes välja 1956. aastal Kiisa rahvamaja. Samas hoones käib vilgas kultuurielu tänapäevani.
Umbes samal ajal alustati kultuurilise tegevusega ka Kajamaa koolimajas. Praeguseks on Kajamaa koolist saanud nii hariduse- ja kultuuri kui ka külakeskus.
Saku rahvamaja alustas oma tegevust 1931. aasta novembris, lõpetas sõja ajal tegevuse ning taasavati 1993. aasta novembris.

2001. aasta kevadel loodi Saku Huvikeskus, mis võttis üle Saku Rahvamaja funktsioonid. Neile lisandus valla kultuuriürituste ning noorsootöö korraldamine ja koordineerimine.
Külaseltside loomisega on  märgata kultuurielu elavnemist  külades. Tegusamad on Kurtna, Metsanurme, Kajamaa ja Lokuti külaseltsid.

Saku vallas töötab kaks rahvaraamatukogu: Saku vallaraamatukogu ja Kiisa külaraamatukogu. Raamatukogud on ka Kurtna ja Kajamaa koolis ning Saku gümnaasiumis. Sakus asub ka Eesti Maaviljeluse Instituudi teaduslik raamatukogu.
Avalikud internetipunktid raamatukogudes ja huvikeskuses võimaldavad elanikel tasuta juurdepääsu internetile.

Saku kultuurielu pärl on klassitsistlik Saku mõisahoone, mis ehiti 1825-1830. a. krahv K. F. Rehbinderi poolt. Juba Rehbinderite ajal oli mõisas tunnustatud galerii kuulsate kunstnike maalidega.

1980 aastatest on Saku mõisas esinenud koorid ja üksikesinejad Euroopast Ameerikani. Mitmed kuulsad interpreedid on salvestanud ülihea akustikaga saalis oma teoseid. Mõisas on korraldatud üle 100 kunstinäituse. Mõisa pargis on peetud Saku laulu- ja tantsupäevi, kodukandipäevi, akordioni- ja mõisamuusika õhtuid jne. 2003. aasta suvest alates korraldatakse mõisa pargis “Saku Suve” üritusi.