Korteriomanikud saavad maja haldamisel valida kolme eri võimaluse vahel: korteriühistu, korteriühisus või seltsinguleping. Juhul, kui ühise tegutsemise vorm oli valimata, tekkis korteriomandiseaduse jõustumisel 1. juulil 2001 elamu korteriomanike vahel ühisus (võlaõiguslik suhe) automaatselt.

Ühisus ja ühistu kõlavad küll sarnaselt, kuid sisu on neil erinev.

Korteriühistu

on korteriühistuseaduse järgi mittetulundusühistu, mis asutatakse selleks, et majandada (korteriomanditeks olevat) ehitist ja selle juurde kuuluvat maatükki ning esindada korteriühistu liikmete ühiseid huve. Korteriühistut juhib juhatus, igapäevase majandustegevuse eest võib vastutada näiteks kinnisvarahaldusfirma personaalne majahaldur, kelle ülesandeks on tegeleda ja ka vastutada igapäevase majandustegevuse eest. Korteriühistu on aruandekohuslane.

Korteriomanike ühisuse

näol ei ole tegemist ei juriidilise ega füüsilise isikuga ning majandamine toimub majaelanike üldkoosoleku ja kinnisvarahaldusfirma vahel sõlmitud kokkuleppe alusel. Ühisuse kõrgeim juhtimisorgan on korteriomanike üldkoosolek ning igapäevase majandustegevuse kontrollorgan on majanõukogu, igapäevase majandustegevuse eest võib vastutada näiteks kinnisvarahaldusfirma personaalne majahaldur - valitseja ehk usaldusisik. Majanõukogu kontrollib ja toetab valitsejat tema töös.

Lisaks eelpool toodule on korteriühistud reeglina aktiivsed, kõrge enesehinnanguga, koordineeritud tegevusega ja vastutustundlikud mittetulundusühingud.

Kuidas luua korteriühistut:

1. Korteriühistu asutamiskoosolek võtab vastu otsuse luua korteriühistu, valitakse juhatus ja revisjonikomisjon, kinnitatakse põhikiri.
2. Seejärel esitab juhatus avalduse korteriühistu mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kandmiseks (toimub notari juures, lisaks on vaja tasuda riigilõiv 300 krooni ja notari tasud. Avaldus peab sisaldama protokolli, liikmete nimekirja, põhikirja, andmeid korteriühistu sidevahendite kohta).
3. Esitatakse avaldus valitsejale haldamise ja majandamise ülevõtmise kohta (valitseja lõpetab kommunaalteenuste osutajatega lepingud ja kannab maja remondifondi summad korteriühistu pangakontole).
4. Avatakse pangas konto.
5. Sõlmitakse kommunaalteenuste osutajatega lepingud (küte, vesi, elekter).
6. Sõlmitakse muud vajalikud lepingud (prügi, raamatupidamine, haldus, hooldus, avarii ja muud).

EVE PÄRNA
Saku Tehno Varahaldus OÜ