Saku Vallavalitsus viis läbi avaliku konkursi „Ettevõtja leidmine ja ainuõiguse andmine korraldatud jäätmeveoks Saku vallas”. Edukaks tunnistati Prügivedu Tallinn OÜ pakkumine. Korraldatud jäätmevedu pidi rakenduma 1. jaanuarist 2008. a. Kuna algatati kohtumenetlus, lükati korraldatud jäätmeveo rakendamine määramatuks ajaks edasi. Tänaseks on kohtumenetlus lõpetatud ning käesoleva aasta jooksul korraldab vallavalitsus uue jäätmeveokonkursi.
Jäätmete sorteerimine
Jäätmeseaduse § 132 lg 3 kohaselt kehtib sorteerimata jäätmete vastuvõtu ja ladestamise keeld kõikides prügilates alates 01. jaanuarist 2008.a.
Mida peab sorteeritult koguma?
Paber ja kartong (papp, paber, ajalehed, vihikud, raamatud jms, mis ei ole kiletatud või plastiga kaetud) – saab viia jäätmepunkti või avaliku paberi konteinerisse. Määrdunud paberit võib panna komposti hulka või olmejäätmete mahutisse. Kiletatud, immutatud (nt rasvaga, õliga) paber tuleb panna olmeprügikonteinerisse.
Saku valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt peab 5 ja enama korteriga elamutel või kui neid jäätmeid tekib üle 25 kg nädalas, olema eraldi paberi konteiner. (Paberiks ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele.) Vähema kui 5 korteriga elamutes ja eramajades tuleks paber viia jäätmepunkti, avalikku paberijäätmete konteineritesse või anda üle jäätmekäitlejale.
Pakendid
Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja paigutada tühjalt ja puhtana (tuleb eelnevalt läbi loputada) selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Suuremahulised pakendid (näiteks pappkarbid, mahlapakid) peavad olema enne konteinerisse asetamist kokku surutud.
Pakendikonteinerisse ei tohi panna toiduga määrdunud ning pooleldi täidetud pakendeid, plastist mänguasju, mähkmeid ja hügieenisidemeid, ohtlikke ainete pakendeid (nt kodukeemia, liimipakendid), aerosoolpakendeid (nt juukselakk), akna- ja lehtklaasi, valgustuspirne.
Pakendite tagasivõtmist korraldavad MTÜ Eesti Pakendiringlus (www.pakendiringlus.ee), MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon (www.eto.ee) ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ (www.tvo.ee).
Segapakendikonteinerisse tuleb panna:
- plastpakendite jäätmed (jogurti- ja võitopsid, õli-, ket¹upi-ja majoneesipudelid, kosmeetika- ja hooldustoodete pakendid (näitkeks ¹ampoonipudelid), plastnõud ja –karbid jm puhtad
plastpakendid);
- joogikartongist jäätmed (kartongist piima- ja mahalapakendid jm. puhtad kartongipakendid);
- klaaspakendite jäätmed (värvitust ja värvilisest klaasist alkoholipudelid, klaaspurgid jm puhtad klaaspakendid).
Informatsioon pakendikonteinerite asukohtade kohta leiad 
siit. Pakendikonteinerite asukohaplaanid: 
Jälgimäe küla; Kiisa alevik, Kurtna Küla; Lokuti ja Tõdva küla; Männiku küla; Metsanurme küla; Rahula küla; Roobuka küla; Saku alevik, Juuliku küla, Tammemäe küla, Üksnurme küla; Saustinõmme küla; Tagadi küla
NB! Ostes pakendatud kaupa, maksad ka pakendi eest. Visates pakendi prügikasti, maksad selle eest jälle – nüüd juba jäätmevedajale.
Tagatisrahaga pakendit (põhiliselt pudelid, purgid) saab tagastada müügikohta või selle vahetusse lähedusse paigutatud taaraautomaatidesse või taarapunktidesse. Pandimärgiga pakendit saab samuti viia 
jäätmepunkti .
Tagatisrahaga pakendiga tegeleb OÜ Eesti Pandipakend (www.eestipandipakend.ee)
Biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed (lehed, oksad, rohi jms). Aia- ja haljastusjäätmeid saab tasu eest üle anda Tallinna Prügilas, Jõelähtme vald, Rebala küla, Loovälja (www.landfill.ee), Väätsa Prügilas, Järvamaa, Väätsa vald, Roovere küla (www.jarva.ee/vaatsaprygila) või viia mõnda teise vastavasse jäätmekäitluskohta. Oksi ja lehti saavad eraisikud ära anda (tasu eest) ka jäätmepunkti .
Aia- ja haljastusjäätmeid võib kompostida ka oma kinnistul. Aia- ja pargijäätmeid (niidetud muru, puulehed, oksad jms) on lubatud kompostida lahtiselt aunades. Kompostimiskoht peab paigutama selliselt, et:
- see ei reosta keskkonda ega ohusta inimeste tervist;
- ta ei ole salvkaevu või puurkaevu hooldus– ega sanitaarkaitsealas;
- paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti.
Ohtlikud jäätmed (näiteks värvid, lakid, liimid, väetised, lahustid ja õlid, ravimid, patareid, akud päevavalguslambid, elavhõbedaga kraadiklaasid jms.). Ohtlikke jäätmeid saab ära anda jäätmepunktis. Vanad ravimid saab viia ka lähimasse apteeki. Kantavad patareid ja akud ning mootorsõidukitest eemaldatud patarei- ja akude jäätmed saab tasuta üle anda või visata spetsiaalsetesse konteineritesse nendes kauplustes, kus just sellist liiki tooteid müüakse.
Elektroonikajäätmed (näiteks külmkapid, pesumasinad, telerid jms) – neid saab viia jäätmepunkti. Uue toote ostmise korral saab vana sama liiki ja sama otstarvet täitva seadme jätta kauplusse. See tähendab seda, et kui müügikohast ostetakse pesumasin, saab sinna jätta oma vana pesumasina, kaubamärk ei ole oluline.
Juhul, kui müügikohast 10 km raadiuse ulatuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab kauplus vastu võtma elektroonikaromu ka siis, kui tarbija ei soovi uut seadet asemele osta. Kuid müügikohta võib viia ikkagi ainult seda liiki seadmeid, mida seal müüakse.
Raskete esemete (nt külmkaup, pesumasin) transportimiseks saab kasutada firma Kolatakso (www.kolatakso.ee) tasulist teenust.
Vanarehvid – neid saab ära anda jäätmepunkti (kuni 8 tk ühelt eraisikult).
MTÜ Rehviliit (www.rehviliit.ee) võtab elanikelt tasuta vastu vanarehve Tallinna Prügila ja Väätsa Prügila kogumispunktis.
Vanarehve saab ära anda uute ostmisel rehvitöökotta, mis on sõlminud lepingu rehviliiduga. See tähendab seda, et iga ostetud rehvi kohta saab rehvitöökotta jätta ühe samatüübilise rehvi.
Romusõiduki saab üle anda lähimasse sama marki autosid müüvasse kauplusse või viia jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavasse lammutuskotta. Lammutuskodade nimekirja saab leia Keskkonnaministeeriumi (http://www.envir.ee/108233i) või ARK-i (http://www.ark.ee/atp/index.php?id=233) koduleheküljelt. Tasuta saab üle anda ainult liiklusregistris arvel oleva mootorsõiduki, millelt ei ole eelnevalt eemaldatud olulisi osasid. Romusõiduki kogumis- või lammutuskoht peab andma romusõiduki üleandnud isikule lammutustõendi. Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist ainult lammutustõendi alusel.
Sõiduki remontimisel tekkinud kasutatud osad saab tasuta üle anda tootjale või kauplusse, kus müüakse autode varuosi sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja kavatseb selle asendada uuega või mitte.
Romusõiduki või kasutatud osade kogumispunkti, lammutuskotta või kauplusse vedamisega seotud kulud tuleb üldjuhul kanda lõppkasutajal.
Biolagundatavad köögi-ja sööklajäätmed. Kuigi hetkel ei ole nõuet, et jäätmevaldaja peab eraldi koguma toidujäätmeid, neid võib komposteerida oma kinnistul. Toidujäätmed tuleb kompostida selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostrites.
Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb toidujäätmed eraldi koguda kui kinnistul on vähemalt 10 korterit või kui neid jäätmeid tekib üle 25 kg nädalas. Toidujäätmete liigiti kogumise kohustus ei rakendata, kui sellel kinnistul tekkivad kompostitavad toidujäätmed kompostitakse nõuetekohaselt samal kinnistul.
NB! Toidujäätmete eraldikogumise kohustus jõustub korraldatud jäätmeveo rakendumisel.
Suurjäätmed (nt vanamööbel) – suurjäätmete äravedu tuleb eraldi tellida jäätmeid vedavalt ettevõttelt, viia ise jäätmepunkti või Tallinna Prügilasse või taaskasutuskeskusesse (kui asi on veel kasutuskõlblik). Suurjäätmed võib ajutiselt paigutada mahuti vahetusse lähedusse, kui nende äravedu korraldatakse hiljemalt 5 tööpäeva jooksul.
Kuum tuhk – tuleb jahutada enne mahutisse panemist temperatuurini alla +300C. Tuhk ladestatakse üldjuhul prügilas ning seda võib panna väikeses koguses olmeprügikonteinerisse.
Metall ja metallijäätmed – metallijäätmed tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ja vastavat jäätmeluba omavale ettevõtjale või viia jäätmepunkti.
Vanametalli saab üle anda:
- AS Kuusakoski, Tallinn, Betooni 12 (www.kuusakoski.ee)
- Metanex OÜ, Harku vald, Tutermaa (tel. +372 6782055)
- Cronimet Eesti Metall OÜ, Tallinna osakond: Juurdeveo 25G (www.em.ee)
Ehitus- ja lammutusjäätmed – need jäätmed tuleb tekkekohal eraldi koguda. Juhul, kui see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks või selleks puudub võimalus, võib jäätmed sorteerimata üle anda jäätmekäitlejale või viia jäätmepunkti.
Ehitusjäätmete vastuvõtt:
- ATI Grupp OÜ, Tallinn, Peterburi tee 94, Väo paekarjääri ehitusjäätmete käitluspaik (www.atigrupp.ee) Vastu ei võeta paberit, pappi, saepuru, isolatsioonimaterjali (penoplast), mööblit (diivanid, kapid), värvitud puitu (nt aknaraamid) ega ohtlikke jäätmeid: ruberoid, eterniit, värvijäätmed, kemikaalid jmt.
- OÜ Slops, Tallinn, Paljasaare, Maleva tn 4 (www.slops.ee) – võtavad vastu ka asbesti sisaldavaid jäätmeid.
- Tallinna Prügila (www.landfill.ee) – võib viia ka asbesti sisaldavaid isolatsiooni- ja ehitusmaterjalide jäätmeid.
Kasutatud riided – võib viia taaskasutuskeskustesse. Elanikelt võetakse vastu kasutuskõlblikke ja puhtaid riideid, mis on piisavalt heas korras, et neid saab uuesti samal kujul korduskasutusse saata.
Ei võeta vastu katkiseid, niiskusplekkidega, kopitanud, koitanud ja määrdunud esemeid. Kasutuskõlbmatud riided tuleb panna olmeprügikonteinerisse.
Kasutatud riideid võtavad vastu:
Uuskasutuskeskus, Paide 7, Tallinn (www.uuskasutus.ee) – võetakse vastu kõike kaubagruppe (riided, mänguasjad, raamatud, mööbel, koduelektroonika jne).
Heategevusühing Emma, Mulla 8, Tallinn (http://www.hot.ee/emmaestonia/)
Humana kauplused (www.humanae.ee) – võetakse vastu riideid, jalatseid ja mänguasju. Humana kauplustes asuvad kogumiskastid, kuhu saab riideid tuua ilma kaupluse personali poole pöördumata.
Kauplused Tallinnas:
- Gonsiori 2
- Mustamäe tee 18
- Õismäe tee 107, Bentoni keskuse 2. korrus
- Vikerlase 19, Vikerlase kaubanduskeskus
- Tartu mnt 29
- Jaama 2, Nõmme Kaubanduskeskus
- Kotzebue 27
- Pallasti 1/Katusepapi 20
- Sütiste tee 30, Sütiste Centrum
- Pärnu mnt 66
- Narva mnt 4
Jäätmete sortimise eesmärgiks on nende taaskasutamine. Liigiti kogutud jäätmed ei lähe prügilasse, vaid suunatakse taaskasutusse (nt valmistatakse uusi tooteid).
* * *
Tuletame ka meelde, et iga kinnistu peab olema varustatud jäätmete kogumismahutiga. Kogumismahutina võib kasutada: kuni 150 l jäätmekotte, 80 l, 140 l, 240 l, 370 l, 600l, 800 l ning 2,5 ja 4,5 m3 konteinerit. Samuti võib kasutada sügavkogumismahutit ja presskonteinerit.
Jäätmevaldajate omavahelisel kokkuleppel võib kasutada ühismahutit.
Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale on korraldatud jäätmeveo rakendamiseni jäätmevaldajad kohustatud sõlmima jäätmekäitlejaga jäätmekäitluslepingu või vedama ise neil tekkinud või nende valduses oleval territooriumil tekkivad jäätmed jäätmekäitluskohta. Juhul, kui jäätmevaldajad veavad jäätmeid ise, peavada nad vallavalitsuse nõudmisel esitama isikustatud jäätmete üleandmise dokumendid.
Tänase seisuga on Saku vallas jäätmeid vedanud peamiselt Ragn-Sells AS (www.ragnsells.ee), Veolia Keskkonnateenused AS (www.veolia.ee), Radix Hoolduse OÜ (www.radix.ee) ja Prügivedu Tallinn OÜ (www.prygivedu.ee).
Avalehele
