KURTNA KÜLA ARENGUKAVA 2010-2015

SISUKORD

1. Kurtna täna

2. Tulevikuvisioon; arenguprioriteedid ja -eesmärgid

   1. Ettevõtlus

   2. Haridus ja kultuur

   3. Sport

   4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

   5. Keskkond

   6. Turvalisus

   7. Koostöö naaberküladega

3. Tegevuskava

1. Kurtna täna

Kurtna külas elab seisuga 01.01.2010. a. 324 elanikku, mis on 4 võrra rohkem kui eelmise arengukava koostamise ajal 2002. aastal.

Tänaseks on Kurtna Saku valla lähilinnaküla, kus on inim- ja loodussõbralik elukeskkond. Arenenud on väikeettevõtlus, mille prioriteediks on turism. Tuntust on Kurtna kogunud välja kujundatud erinevate puhkamisvõimaluste kaudu. Edukalt tegutsevad Vembu-Tembumaa ning Kurtna Puhkekeskus, mis pakub nii ratsutamisvõimalusi kui majutust. Populaarne on Mootorrattamuuseum.

OÜ Horsemen eestvedamisel korraldatakse Kurtnas rahvusvahelisi ratsavõistlusi.

Tegutseb külaselts. Avaliku internetipunkti kaudu Saku vallaraamatukogu Kurtna raamatukogus on tagatud külaelanike juurdepääs internetile.

Küla territoorium on heakorrastatud, hooldatud. Suure panuse on sellesse andnud küla-elanikud, kes lisaks küla pidevale korrashoiule on aktiivselt osalenud kevadistel koristuspäevadel. Külaseltsi eestvedamisel on korrastatud 1 tiigi regulaator.

Paljud külaelanikud on säilitanud aiasaaduste kasvatamise traditsiooni, aiapidajate initsiatiivil on korras hoitud aiamaade kastmisveega varustamise süsteem.

Olemas on regulaarne väikebussiühendus Tallinnaga. Saku vald rajas valgustatud kergliiklustee Kurtnast Kiisa asulani.

Kurtna Külas on loodud väga head tingimused alus – ja põhihariduse omandamiseks. Lisaks sellele on koolil suur spordikompleks, mille juurde kuulub ka kunstmurukattega jalgpalli staadion. Küla eestvedamisel (kingiti esimene taru) alustati kooli mesila rajamist.

Kooli ruumides harjutavad 25. hooaega tegutsev Kurtna naisrahvatantsu rühm ning 2009a. tegutsemist alustanud noorte segarühm. Spordikeskuses on avamisest alates tegutsenud erinevad treeningrühmad.

Tihenenud on koostöö naaberasulate Kiisa ja Tagadi külaseltsidega. Kurtna ning Tagadi ühisprojektina on alustatud loodusraja loomist kahe küla vahele.

Kurtna ja Kiisa külaseltside eestvedamisel on kevadeti toimunud külaelanike perepäev Vembu-Tembumaal. 2009. aastal ühines ettevõtmisega ka Tagadi küla.

2. Tulevikuvisioon; arenguprioriteedid ja –eesmärgid

Tulevikuvisioon:

Kurtna küla on omanäoline, kindlate traditsioonide ja sotsiaalselt aktiivsete inimestega Saku valla küla, kus on inim- ja loodussõbralik ning turvaline elukeskkond.

Arenguprioriteedid ja – eesmärgid on kooskõlas Saku valla arengukavaga.

Need on valdkonniti järgmised:

1. Ettevõtlus

• Kurtna külas on arenenud keskkonnasõbralik ettevõtlus, ettevõtluse prioriteediks on kultuuri- ja puhketurism.

• Kurtna külas ei ole suurtööstust, keskkonda saastavaid ettevõtteid ja sobimatuid struktuure.

2. Haridus ja kultuur

Kurtna külaselts toetab MTÜ-de, seltsingute ja ettevõtete tegevust külaelanike vaba aja sisustamisel ja kohaliku ajaloopärandi ning traditsioonide väärtustamisel.

• Lisaks tehnika jmt püsiekspositsioonile on Mootorrattamuuseumi ruumides püsinäitus Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama ajaloost.

• Mootorrattamuuseumis on uuenenud inventar, võimalik on kasutada audiogiidi.

• Rajatud on Mootorrattamuuseumi uus hoone – restaureerimiskeskus Tagadi tee 7.

• Valminud on statsionaarne varikatus suviste ürituste jaoks Mootorrattamuuseumi külalistemaja juurde Tagadi tee 5.

• Rajatud on Kurtna küla kokkutulekukoht Kiisa tee äärde.

• Valminud on loodus-õpperada Kurtna – Tagadi vahelises metsas.

• Küla teeb tihedat koostööd kooliga laste ja täiskasvanute vaba aja sisustamisel, huvitegevuse korraldamisel (spordi- ja tantsuringid jne).

• Kurtna külas tegutseb raamatukogu, on avatud internetipunkt.

1. Sport

• Valminud on valgustatud matka- ja terviserada Kurtna – Tagadi vahelises metsas, mida talveperioodil on võimalik kasutada ka suusaradade „põhjana”.

• Spordikompleksis on avatud mitmekülgsete vahenditega jõusaal.

• Rajatud on maahokiväljak.

• Ratsaspordiga tegelemise võimalused on edasi arenenud.

4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid

Kurtna küla osaleb valla sotsiaalhoolekande töös ja aitab kaasa sotsiaalprobleemide lahendamisele. Võimalusel organiseerib ise vajalikku tuge või teatab võimalikest abivajajatest valla esindajale.

1. Keskkond

• Heakorra tagamiseks korraldab Kurtna küla erinevatel objektidel ühistöö päevi nn. laupäevakuid.

• Kurtna küla prügikastiplatsid on renoveeritud, rajatud on prügimajad.

• Kurtna küla territooriumil asuvate kasutuseta seisvate hoonete ala on korrastatud.

• Kurtna tiigid on renoveeritud, tiikide regulaatorid uuendatud, võimalusel supluskoha rajamine.

• Renoveeritud on ühisveevärgi- kanalisatsioonisüsteem.

• Liigniiskete alade drenažeerimine.

• Säilinud on aiamaade kasutamise traditsioon.

6. Turvalisus

Külas on kindlustatud avalik kord ja julgeolek naabrivalve ja turvastruktuuride koostööna.

1. Koostöö naaberküladega

• Kurtna – Tagadi vaheline valgustatud tervise-õpperada on valminud ja on loodud lühem ja turvalisem liikumisvõimalus kahe küla vahel.

• Toimuvad ühised perepäevad Kiisa ja Tagadi küladega Vembu-Tembumaal.

• Kurtna kooli sportimisvõimalusi kasutades toimuvad erinevatel spordialadel külaelanike ühistreeningud.

• Organiseeritud on regulaarne ühistranspordiühendus valla keskusega.

• Toimib veebipõhine infovahetamise võimalus teiste küladega.

3. Tegevuskava

• Mootorrattamuuseumi inventari uuendamine 2010 – 2015

• Audiogiidi sisseseadmine Mootorrattamuuseumis 2010

• Mootorrattamuuseumi külalistemaja varikatuse rajamine 2010 - 2015

• Mootorrattamuuseumi uue hoone - renoveerimiskeskuse

rajamine 2011 - 2015

• Tervise-õpperaja rajamine 2010 – 2011

• Tiikide korrastamine, regulaatorite renoveerimine 2010 – 2015

• Prügikastiplatside korrastamine 2010 – 2011

• Rajatud on maahokiväljak 2010 - 2015

• Valminud on küla kokkutulekuplats 2012

Vastu võetud Kurtna küla üldkoosolekul 22. jaanuaril 2010.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------

KURTNA KÜLA ARENGUKAVA

2004-2008

1. Kinnitanud
Kurtna küla üldkoosolek
02.juuli 2003
2. Täiendanud
Kurtna küla üldkoosolek
26.november 2004

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS 3
1.1 KURTNA EILE 4
1.2 KURTNA TÄNA 5
2. TULEVIKUVISIOON. ARENGUPRIORITEEDID JA 7
-EESMÄRGID 7
3. TEGEVUSKAVA 9
3.1 ETTEVÕTLUS 9
3.2 HARIDUS, KULTUUR JA SPORT 9
3.3 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID 10
3.4 KESKKOND 10
3.5 TURVALISUS 10
SWOT ANALÜÜS 12
KAART JA ASENDIPLAAN 13

 
1. SISSEJUHATUS

Kurtna küla asub Saku vallas Harju maakonnas, jäädes Tallinna lõunapiiri ja Rapla maakonna põhjapiiri vahele, Tallinnast vaid 25 km kaugusel.

Saku Vallavalitsuse andmetel paikneb valla territooriumil 19 küla. Kahes külas: Metsanurme ja Kajamaa, on aktiivselt tegutsema asunud külaseltsid ja on koostatud küla arengukava.
 
MTÜ Mootorrattamuuseumi algatusel on koostatud Kurtna küla arengukava. Arengukava koostamise tingis kasvav vajadus teadvustada küla kui institutsiooni, millel on kindel koht ühiskonnas ja roll oma liikmete tuleviku kujundamisel. Arengukava koostamise eesmärgiks on küla majandusliku ja sotsiaalse olukorra analüüs, pikemaajaliste arengusuundade ja eelistuste väljatoomine, oma külast tervikpildi loomine.

Kurtna külas elab seisuga 01.01.2002.a. 320 elanikku ja arengukava on koostatud kohalike elanike soovidest ja vajadustest lähtuvalt. Otsus küla arengukava koostamiseks tehti küla koosolekul 1.mail 2003 aastal. Arengukava protsessis osales kokku 130 inimest. Selle perioodi jooksul toimus kolm külakoosolekut ja üks väga põhjalik küsitlus ning mitmeid arutelusid väiksemates gruppides. Arengukava koostamine on aktiviseerinud külainimesi ja hoogustanud ühistegevust.
Kurtna küla arengukava koostamisel oli aluseks Saku valla arengukava.
..................................................................................................................................................
Küla arengukava täiendamiseks viidi 26.novembril 2004.a. läbi külaelanike küsitlus. Küsitluslehtedele vastas 55 inimest, küla pidulikul üldkoosolekul osales ligi 90 inimest.

 
1.1 Kurtna eile
Kurtna küla on esmakordselt mainitud 1350. a. (Kurtena).

Kurtna asub looduslikult kaunis kohas. Orus voolava oja paisutamisega on loodud veekogu, millelt ei puudu luigedki. Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama peahoone (arhitekt V. Pormeister) sai 1967. a. Nõukogude Eesti preemia.

Ajalooliselt asus Kurtna mõis Hageri kihelkonnas ja eraldati Kirdalust 1750.a. Mõisa valdajateks on olnud 1750 Georg Gustav Taube pärijad – Hermann Clayhills; 1765 Pfützner; 1782 Karl Taube. 1789 Woldemar Klugen. 1820 Thomas Benedict Frese. 1841 Paul Rehbinder. 1843 Eduard Wulfsdorf. 1871 Friedrich Adolf Glanström.

Alates 1950.aastast asus Kurtnas Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam. 1962.aastal loodi Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi linnukasvatuse osakond asukohaga Kurtnas. Katsejaam jäi ühtlasi linnukasvatuse osakonna katsebaasiks. Kõrvaltootmisharuks oli kalakasvatus, kalatiike hakati kasutama forellide kasvatamiseks. Kurtna Linnukasvatuse Katsejaam lõpetas oma tegevuse 1996.

Esimene koolimaja valmis 1880, õppetöö kestis 1976 aasta suveni, mil Kurtna Algkool suleti. Uus lasteaed-algkool avas oma uksed 1.septembril 1989. aastal. Presidendi poolt väljakuulutatud Kauni Kodu konkursil 1998.aastal tunnistatiKurtna koolimaja ja ümbrus Harjumaa kaunimaks ühiskondlikuks hooneks, seda märgib Lennart Meri autogrammiga taldrik koolimaja seinal ja auhinnaraha eest paigaldatud lipuvarras maja ees.
 
1.2 Kurtna täna

Vaatamata vihmasele ja külmale ilmale kogunesid 47 Kurtna küla elanikku ja külalised  1.mail Mootorrattamuuseumi ette esimesele üldkoosolekule. Koosoleku kokkukutsujaks oli MTÜ Mootorrattamuuseum. Päevakorras oli küla arengukava algatamise vajaduse väljaselgitamine ning ettevõtjate ja maaomanike sõnavõtud.
Oma plaanidest kuni aastani 2010 rääkis maaomanik Kurtna külas, Ants Jürman, kavas on rajada maahokiväljak, park, tammik.
Ahto Lutter on juba ka mõned aastad tagasi organiseerinud külas naabrivalvet, kus mehed olid öösiti valves ja kord sai tagatud; veel on Ahto Lutteri poolt puhastatud üks tiik ja kavas on ka ette võtta teiste tiikide puhastus.
Ahto Lutteri ja Kurtna Lasteaed-Algkooli juhataja Ruth Kaboneni ühine teema oli kooli juurdeehituse vajalikkus ja koolivõimla puudumine. Tehti ka konkreetseid ettepanekuid kooli asukoha suhtes, mis edastatakse Saku Vallavalitsusele. Eriti rõhutas Ruth Kabonen küla ja kooli partnerluse vajadust.
Vembu-Tembumaa on Kurtnas tegutsenud juba kolm aastat, kuid areng jätkub kindlasti veel viie aasta jooksul. Planeeritud on    ka talvised vaba-aja veetmise võimalused, suusarajad. Hetkel on võimalus anda kasutada territooriumi ja erinevaid vahendeid. Kai Lember´i meelest pole kontakte külas tegutsevate asutuste vahel ja kontaktisiku vajadus on väga suur.
OÜ Horsemen, Rita Kauna, oli Kurtnas üks esimesi ettevõtjaid, alates 1999 aastast. Põhitegevuseks on hobuste tõuaretus, “Eesti sporthobune”. Kavas rajada karjamaadele maastikurada. Juba augustis toimub kolmepäevane Eesti ratsutamise kolmevõistlus.
Hotell, söögikoht nii päevaks ja õhtuks on rajamisel Kurtna Linnukasvatuse endisesse peahoonesse. Indrek Bauman loodab töödega  lõpule jõuda juba sellel suve jooksul.
Mootorrattamuuseumi omanik Urmas Teearu plaanides on Kurtna ajaloo, Saku valla motospordi ja mootorratta ajaloo – Eestis toodetud mootorrattad, osas ekspositsiooni täiendamine. Hoonest on kasutusel hetkel vaid 1/3, ülejäänud osa renoveerimisel on vajalik leida investeerijad.
Kurtna külatänavat aastaid ehtinud lillepeenar on rajatud Leida Sink`i poolt, tema oma sõnavõtus palus lugupidamist ja hoolitsust ümbruse ja korrashoiu vastu, mitte sõita murul jalgrattaga, vaid võtta rehad kätte ja tehke oma majaesised puhtaks, vajalik külaelanike koostöö.
Endise Saku Vallavanema, Arvo Pärniste meelest on  küla suurim väärtus seal elavad ettevõtlikud ja aktiivsed inimesed, nende kaudu tutvustame oma küla ka väljaspool oma küla piire, oluline on et küla nimi saaks tuntuks.
MTÜ Mootorrattamuuseum juhatuse liige Pille Teearu ettepanek hääletada: kas algatada Kurtna küla arengukava koostamine sai 100% poolthääli. 
Teine küla üldkoosolek toimus 31.mail 2003.a. ja kolmas koosolek 02.juulil 2003.a..
Kuigi külavanemaks nimetati Pille Teearu, otsustasid kolm kandidaati (Pille Teearu, Arvo Pärniste ja Kadri Kopso) edaspidi koos tegutseda küla arendamisel ja juhtimisel.
………………………………………………………………………………………………..
TÄIENDUSED 26.11.2004.A.

26.novembril 2004.a. toimus Kurtna Hotelli saalis Kurtna küla pidulik üldkoosolek. Küsitluslehtedega selgitati välja küla õnnestumised ja parandamist vajavad tegevused. Küsitluslehtedest selgus:
- Positiiivne: heakorrastus on hoogu saanud, avatud on hotell, paranenud on bussiliiklus Tallinnaga, ühisüritused on inimestele olulised, lõppemas on Mootorrattamuuseumi ehitus – küla saab sinna koosolekute pidamiseks ruumid.
- Negatiivne: puudub pood, pole võimalik ohutult liigelda Kiisa-Kurtna vahel kus asub kõige lähem pood – väga vaja kergliiklusteed; velskripunkt töötab minimaalse ajaga
- Võimalused: koolilapsed on huvitatud hobustega ratsutamisest, oluline rajada selleks sisemaneež, hobusekasvatus on heal järjel, aga siiani külaelanikel pole võimalust sellest osa saada – see on üks viis ettevõtluse ja küla koostööks.

2. TULEVIKUVISIOON. ARENGUPRIORITEEDID JA
-EESMÄRGID

Tulevikuvisioon on nägemus, millisena soovime näha Kurtna küla aastal 2010 ja kaugemas tulevikus. Arenguprioriteedid on kooskõlas Saku valla arengukavaga ja nende täitmiseks seatakse konkreetsed eesmärgid, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast.

Kurtna küla tulevikuvivioon:

Kurtna küla on Saku valda kuuluv lähilinnaküla, oma traditsioonide, omapärase kultuuri ja sotsiaalselt aktiivsete inimestega, kus on loodud inim- ja loodussõbralik, turvaline ja säästvale arengule vastav elukeskkond.

Kurtna küla arenguprioriteedid ja neile vastavad arengueesmärgid on järgmised:

1. Kurtna külas on loodud mitmekesised vaba aja veetmise võimalused:
1.1 Tehakse koostööd küla ettevõtjatega küla atraktiivsuse tõstmiseks ühisprojektide algatamise kaudu (MTÜ Kurtna Ratsaklubi ratsutamisvõimalus – sisemaneež).
1.2 On välja kujundatud erinevad puhkamise võimalused, mis moodustavad ühtse pereturismi paketi (Mootorrattamuuseum, Vembu-Tembumaa, MTÜ Kurtna Ratsaklubi, OÜ Horsemen, Kurtna Hotell, maahokiväljak, jne.)

2. Kurtna külas on tugev kohalik identiteet, külaelanikud ja ettevõtjad osalevad aktiivselt külaelus ja küla maine kujundamisel.
2.1 Tegutseb külaselts, (küla seltsituba Mootorrattamuuseumi hoones).
2.2 Kurtnas on tagatud külaelanikele juurdepääs internetile

3. Ettevõtlus
3.1.1 Kurtna külas on arenenud keskkonnasõbralik väikeettevõtlus, ettevõtluse prioriteediks on turism (kultuuri- ja puhketurism)
3.1.2 Kurtna külas ei ole suurtööstust, keskkonda saastavaid ettevõtteid ja sobimatuid struktuure.
3.2 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid
3.2.1 On korraldatud osalemine valla sotsiaalhoolekandetöös, oma küla sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamine.
3.3 Keskkond
3.3.1 On tagatud eluterve looduskeskkond.
3.3.2 Küla territoorium on heakorrastatud, hooldatud.
3.4 Tehniline infrastruktuur
3.4.1 On korrastatud ning välja kujundatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem).
3.5 Turvalisus
3.5.1 Külas on kindlustatud avalik kord ja julgeolek naabrivalve, valla ja riiklike turvastruktuuride koostööna.

4. Kurtna külas on loodud tingimused alus- ja põhihariduse omandamiseks.
4.1 Kurtnas võimaldatakse konkurentsivõimeline alusharidus - on loodud piisavalt lasteaiakohti ja põhiharidus I-VI klassi lastele.
4.2 Kurtnas asub Kiisa Raamatukogu filiaal.
4.3 MTÜ Kurtna Ratsaklubi baasil loodud Ratsakool võimaldab mitmekesist huvitegevust
 
3. TEGEVUSKAVA

Tegevuskava hõlmab aastaid 2004 - 2006.
2 0 0 4 KURTNA KÜLA RATSASPORDIKESKUSE SISEMANEEŽI RAJAMISE RAHASTAMISVÕIMALUSTE LEIDMINE RAK MEEDE 3.5,
MTÜ KURTNA RATSAKLUBI OMAFINANTSEERING
2 0 0 4 KURTNA KÜLAKESKUSE- JA MOOTORRATTAMUUSEUMIHOONE RENOVEERIMINE SAPARD 6 MEEDE, MTÜ MOOTORRATTAMUUSEUM OMAFINANTSEERING
2 0 0 5 KURTNA KÜLA RATSASPORDIKESKUSE SISEMANEEŽI RAJAMINE RAK MEEDE 3.5, MTÜ KURTNA RATSAKLUBI OMAFINANTSEERING
2 0 0 5 KURTNA KÜLAKESKUSE- JA MOOTORRATTAMUUSEUMIHOONE KASUTUSELEVÕTMINE MTÜ MOOTORRATTAMUUSEUM
2 0 0 5 KURTNA KÜLAKESKUSE RUUMIDES KURTNA KÜLA LÄHIAJALOO VÄLJAPANEK MTÜ MOOTORRATTAMUUSEUM, KURTNA KÜLA SELTSING
2 0 0 6 KURTNA KÜLA RATSASPORDIKESKUSE SISEMANEEŽI KASUTUSELEVÕTMINE, RATSAKOOLI TEGEVUSE ALUSTAMINE MTÜ KURTNA RATSAKLUBI

3.1 Ettevõtlus
Arengueesmärgid
- On arenenud koostöö oma küla ja valla ettevõtjatega (ühisprojektide algatamine) küla atraktiivsuse tõstmiseks.
- Ettevõtlus on kavandatud turismi arendamisele (kultuuri- ja puhketurism), on välja arendatud KURTNA kaubamärk, kui pereturismi pakkuja.
- Arenenud on inim- ja keskkonnasõbralik ettevõtlus, mis on kooskõlas küla arengupõhimõtetega.

3.2 HARIDUS, KULTUUR JA SPORT
Arengueesmärgid
- MTÜ Kurtna Ratsaklubi alustab ratsutamisvõimaluste pakkumisega, investeeringud sisemaneeži ehituseks.
- Tegutseb külaselts Mootorrattamuuseumi renoveeritud ruumides, algatatud on regulaarsed tegevused
- Mootorrattamuuseumis on avatud püsiekspositsioon Kurtna Linnukasvatuse ajaloost, täienenud on ka ekspositsioon mootorrataste ajaloo osas (Saku valla motosport ja Eestis toodetud mootorrattad).
- Kurtna Lasteaed-algkoolis võimaldatakse konkurentsivõimeline alus- ja põhiharidus, majas tegutseb lasteaed kahe rühmaga ja kool kuue klassiga.
- On võimalused raamatukogu kasutamiseks (raamatud tellitakse Kurtnasse Kiisa raamatukogust)
- On loodud täiendavad võimalused spordi harrastamiseks nii sise- kui välitingimustes Kurtna Põhikooli spordikompleksi baasil.

  3.3 SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID
Arengueesmärgid
- Osalemine valla sotsiaalhoolekandetöös, sotsiaalprobleemide lahendamisele kaasaaitamine, külas asuva velskripunkti tegevuse laiendamine

3.4 KESKKOND
Arengueesmärgid

- On tagatud eluterve looduskeskkond (õhk, vesi, maa).
- Küla territoorium on heakorrastatud ja hooldatud.

3.5 TURVALISUS
Arengueesmärgid

- Külas on kindlustatud avalik kord ja kodanike julgeolek.
- Noortele on loodud piisavalt võimalusi vaba aja sisustamiseks, sellega väditakse noorte hulkumine ja kuritegevus

Arengukava täiendatakse ja uuendatakse üldjuhul üks kord aastas samaaegselt valla arengukava täiendamise ja uuendamisega.

 
LISA
SWOT analüüs

KÜLA SISEMISED TUGEVUSED

1. Looduslikult kaunis elukeskkond
2. Hea asukoht- pealinnast vaid 25 km kaugusel
3. Arenenud väikeettevõtlus
4. Heal tasemel alus- ja põhihariduse võimalus
5. Isetoimiv naabrivalve loob turvalisuse

KÜLA SISEMISED NÕRKUSED

1. Puudub kootöö küla ja ettevõtjate vahel, puudub võimalus tegeleda ratsutamisega kuigi külas tegutseb heal tasemel hobusekasvatus
2. Puudub pood, Kiiasale minemiseks puudub turvaline kergliiklustee
3. Liigne orienteeritus turismile võib kaasa tuua küla vaimu kadumise

KÜLA VÄLISED VÕIMALUSED

1. Võimalus olla võrdväärne partner vallale, külas pakutavad teenused vajalikud kogu valla seisukohast (Mootorrattamuuseum, Kurtna Ratsaklubi)
2. Oma turismitootega – pereturism – võimalus saavutada tuntus Eestis ja välisturul
3. Head võimalused koostööks naaberküladega

KÜLA VÄLISED OHUD

1. Linnalähedus tähendab suuremat sotsiaalset kui ka keskkonnareostust, teeäärtes vedeleva prügi ja müra näol
2. Motiveeritud tööjõu vähesus kohapeal
3. Hooajaline elu – talvel kipub elu välja surema
 
LISA
Kaart ja asendiplaan

Kurtna küla asub Tallinnast 25 km kaugusel, Saku vallas, Harjumaal.
Kurtna küla on ligikaudu 3,9 km2
Kurtna küla piiride kirjeldus:
Läänepiiriks on Tallinn-Rapla raudtee
Põhjas Keila jõgi, Aru talu, põlise riigimetsa piir
Idapiiriks riigimetsa piir
Lõunas Rapla maakonna Kohila vald.