SISSEJUHATUS

Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus sätestab, et igal omavalitsusel peab olema arengukava, mis fikseerib tema tegevuse põhisuunad vähemalt kolmeks järgnevaks aastaks. Arengukava lähtub valla vajadustest, samas peab silmas pikaajalisi arengueesmärke, arengusuundi ja põhimõtteid. Arengukava on aluseks vallaeelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja laenude võtmisele. Käesoleva arengukava aluseks on 2000. aastal volikogus vastuvõetud ning 2003. ja 2004.aastal täiendatud arengukava. Parandatud ja täiendatud on peatükki “Arengueelistused aastani 2011” ning tegevus- ja investeeringute kava 2005. aastal toimunud Jäneda ja Ida-Virumaa arenguseminaride põhjal, kusjuures tegevuskavas on eraldi välja toodud ka teadaolevad investeeringuvajadused järgnevatel aastatel jätkuvatele tegevustele.
Arengukavaga on kooskõlas Saku valla üldplaneeringu II etapp (kaardid koos seletuskirjaga), mille kehtestab volikogu eraldi.
Arengukava koosneb järgmistest osadest:
1. Tulevikuvisoon.Arenguprioriteedid ja –eesmärgid.
2. Arengueelistused aastani 2011
3. Tegevuskava aastateks 2006 –2007 jj.
4. Investeeringute kava aastateks 2006 – 2007

I TULEVIKUVISIOON. ARENGUEESMÄRGID

Tulevikuvisioon annab teada, millisena soovime näha Saku valda aastal 2015 ja kaugemas tulevikus. Visioonis määratakse prioriteetsed arengusuunad ehk arengueesmärgid. Nende täitmiseks seatakse konkreetsed eelistused, mille saavutamine koosneb süsteemsetest tegevustest ehk tegevuskavast.

TULEVIKUVISIOON SAKU 2015

SAKU VALD – KAUNIS JA TURVALINE KODU METSA TAGA

· Looduslikult kaunis turvaline elupaik, kus igas vanuses vallaelaniku eest kantakse hoolt.
· Esteetiliselt ja läbimõeldult planeeritud aedlinnalaadsed elurajoonid: kaunid asula- ja külakeskused, hajaasustusega miljööväärtuslikud alad ning linnalik Saku alevik. Rapla maakonna Kohila valla Vilivere ja Aespa külad on kokku kasvanud Kiisa-Kurtna piirkonnaga.
· Viljandi mnt äärne Kiili valla Luige küla on samuti liitunud Saku vallaga.
· Elanikkond on 15 000 piirimail. Üle poole sellest elab Saku alevikus.
· Püsinud on elanikkonna soodne soolis-vanuseline struktuur.
· Korterelamute rajamine on võimaldanud kodu soetada ka noortel ja vähemkindlustatud peredel.
· Rajatud on heakorrastatud elamupiirkonnad (eramud, kortermajad).
· Elatakse valdavalt eramutes, mille ümbruses on meeldivad puhkealad.
· Asulatesse on rajatud keskused suhtlemiseks, sportimiseks ja vaba aja veetmiseks.
· Domineerivaks on kujunenud Saku aleviku keskus valla esindushoone, keskväljaku, äritänava, avaliku raamatukogu, kunstikeskuse, kiriku ja kauni mõisapargiga.
· Keskustest väljaspool on säilitatud Eestile omane hajaküla.

SAKU VALD – EDENDAB ELAMUMAJANDUST

· Elanikkonna ja majandustegevuse oluline kasv on tinginud infrastruktuuri ekstensiivse arengu.
· Kõikidel tiheasustusaladel on rajatud tsentraalne vesivarustus ja kanalisatsioon, on loodud võimalused tehnoloogilise vee kasutamiseks.
· Transiit on suunatud Sakust mööda Tallinna ringteele ja Via Balticale.
· Valda läbib Aruküla-Laagri-Paldiski raudtee.
· Tammemäel asub piirkondlik päästekeskus, kuhu on koondatud politsei, kiirabi ja päästeteenistus, mis teenindab Saku valda ja selle lähiümbrust.
· Kohalikud bussiliinid on kooskõlas elanikele mõeldud raudteeühendustega.
· Asulates ja asulate vahel samuti Saku alevikust Tallinnani on ehitatud kergliiklusteed.
· Kogu vallas toimib internetiühendus, enamikke avalikke teenuseid pakutakse internetipõhiselt.

SAKU VALD – ATRAKTIIVNE ETTEVÕTLUS- JA TURISMIKESKKOND

· Tallinna transiidisõlmed – sadamad, raudteejaamad, Via Baltica, Green Way (Roheline Tee) ja Tallinna ringtee on alus hästiarenenud ja keskkonnasäästlikule ettevõtlusele.
· Tänassilma–Jälgimäe tööstuspiirkond ja vallas asuvad teenindusettevõtted pakuvad tööd valla elanikele.
· Tallinn – Rapla – Türi – Viljandi maantee kui turvalise ning jätkusuutliku puhke- ja turismialaga piirneva maantee kasutusele võtmine, mis poleks ainult teetrass vaid Kesk-Eesti arengukoridor. Green Way (Roheline Tee) – atraktiivse looduskeskkonna sidumine rahvakultuuri, ajaloo, turismi, ettevõtluse ja tervisliku elukeskkonnaga.
· Turismikeskus Saku - tuntuim õlletootmise koht Eestis, Saku mõis oma püsiekspositsiooniga.
· Kurtna piirkond on pereturismi ja vaba aja veetmise keskus.
· Soositakse väiketalude tegevust, et säilitada hajaasustus.

SAKU VALD – KAASAEGNE HARIDUS- JA TEADUSKESKUS,  MEELDIV VABA AJA VEETMISE KOHT

· Välja on arendatud terviklik haridussüsteem, mis vastab kaasaja nõuetele ja valla arenguvajadustele.
· Saku Gümnaasiumis on välja arendatud haru- ja kutse-eelõpe.
· Töötavad noortekeskused, muusikakool, spordikeskused, huviringid.
· Kurtna-Kiisa piirkonnas on põhikool ja lasteaed.
· Eralasteaiad on soositud.
· Koolide läheduses paiknevad spordiväljakud.
· Suuremates asumites on kultuurikeskused, külades seltsitoad.
· Kaunites looduspiirkondades (nt Keila jõe läheduses) on rajatud valgustatud ratta-, jooksu- ja suusarajad. Rabades ja jõekallastel paiknevad looduslikud matkarajad.
· Saku vallas asuvad ammendunud karjäärid on välja kujundatud puhkealadeks.

SAKU VALLA ARENGUEESMÄRGID:
 
1. INIM- JA LOODUSSÕBRALIK ELUKESKKOND
 
1.1 Ettevõtlus.
1.1.1 On loodud eeldused kvaliteetse elukondliku teeninduse pakkumiseks vallaelanikele.
1.1.2 Arenenud on teadusmahukas ja keskkonnasõbralik ettevõtlus.
 
1.2 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.
1.2.1 On loodud efektiivne sotsiaalhoolekanne, mis tagab enamiku probleemide lahendamise kohapeal, kaasates selle teostamisele III sektori.
1.2.2 On toimiv kogu valda hõlmav perearsti- ja tervise edendamise süsteem.
 
1.3 Keskkond.
1.3.1 Looduskeskonna säilitamine on prioriteetne.
1.3.2 Valla territoorium on heakorrastatud, kultuurmaastikud on hooldatud.
1.3.3 Elukeskkonna väärtustamiseks on leitud kompromissid asustuse ja looduskeskkonna vahel.
 
1.4 Tehniline infrastruktuur.
1.4.1 On korrastatud ning välja kujundatud optimaalne tehniline infrastruktuur (tehnovõrgud ja transpordisüsteem).
 
1.5 Turvalisus.
1.5.1 Vallas on kindlustatud avalik kord ja kodanike julgeolek, pääste- ning kodanikukaitseteenus.

2. TUGEV KOHALIK IDENTITEET, VALLAELANIKE AKTIIVNE OSALEMINE VALLAELUS
 
2.1 Elukeskkond.
2.1.1 Külades on loodud külakeskused vastavalt kohalike elanike vajadustele ja initsiatiivile.
2.1.2 Infovahetus vallas toimuva kohta on kiire ja efektiivne.
2.1.3 Vallaasutuste ja avalike internetipunktide kaudu on tagatud elanike juurdepääs internetile.
 
2.2 Kultuur ja sport.
2.2.1 On loodud võimalused vaba aja igakülgseks veetmiseks (kultuuriline meelelahutus, huviringid, sportimine).
2.2.2 On välja arendatud kultuuriasutuste optimaalne võrk (teeninduspiirkondadega rahvamajad ja raamatukogud).
2.2.3 Aktiivselt tegutsevad kodanikualgatuslikud kultuuri- ja spordiorganisatsioonid (seltsid, ühendused, klubid jne).
2.2.4 Jätkub noorsootöö noortekeskustes, koolides, spordiklubides ja vabatahtlikes ühendustes.

3. KAASAEGSE HARIDUS- JA TEADUSKESKUSE VÄLJAKUJUNDAMINE, ELUKESTEV ÕPE
 
3.1 Valla lastele on kindlustatud konkurentsivõimeline alus-, põhi- ja keskharidus.
3.1.1 Valla lapsed saavad alus- ja alghariduse võimalikult kodulähedasest lasteaeiast ja koolist.
3.1.2 Valla koolid kindlustavad kvaliteetse põhihariduse ning pädeva kutsesuunitluse põhikooli lõpetajatele.
3.1.3 Alates lasteaiast selgitatakse laste huvid ja kalduvused ning võimaluste piires pakutakse kõigil haridustasemetel vastava suunitlusega lisaõppevõimalusi.   
 
3.2 Vallas pakutakse  kõigile kättesaadavat mitmekesist huviharidust.
3.2.1 Asumites on huvihariduskeskused.
3.2.2 Töökasvatusega ühitatud huvitegevus aitab rahuldada laste ja noorte ühistegutsemisvajadust ning pakub neile kasulikku rakendust.
3.2.3 Vallasisene ühistransport võimaldab huviharidusest osa saada ka Saku alevikust kaugemal elavatel lastel.

3.3 Eriõpet vajavad lapsed saavad õppida nii vallas kui ka väljaspool valda asuvates õppeasutustes.
3.3.1 On loodud tingimused, et kehalise või vaimse puudega lapsed saavad õppida valla koolides, vajadusel teiste omavalitsuste või riiklikes sanatoorsetes ning erikoolides.
3.3.2 Käitumisraskustega laste õpe on üldjuhul korraldatud valla tavakoolides.

3.4 Kohalike spetsialistide kaasabil koolitatakse vallaasutuste töötajaid ning pakutakse koolitusteenuseid ka üldsusele.
3.5 Haridusasutuste arengukavades sisaldub töötajate täienduskoolitusprogramm.
3.6 Toetatakse vallaasutuste ja nende töötajate ühiseid koolitusprojekte.
3.7 Koolitusbaasina kasutatakse mõisakompleksi kui õppe- ja puhkekeskust.
3.8 Toetatakse eraalgatuslikku ja mittetulunduslikku koolitus- ja nõustamistegevust.

4. MITMEKESISED VABA AJA VEETMISE VÕIMALUSED, ATRAKTIIVNE TURISMISIHTKOHT
 
4.1 Turism
4.1.1 Tehakse koostööd kohalike ettevõtjatega (ideede genereerimine, ühisprojektide algatamine) valla atraktiivsuse tõstmiseks.
4.1.2 On välja kujundatud erinevate puhketeenuste kompleksid (majutus, toitlustus, meelelahutus, sport jne).
4.1.3 Valla tutvustamisel ning turismi edendamisel kasutatakse seoseid - Saku vald ja õllekultuur.

II ARENGUEELISTUSED AASTANI 2011

Valla arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks on välja toodud esmatähtsad valdkonnad. Iga valdkonna all on konkreetsed ülesanded, mille tarvis asutakse tegema ettevalmistusi ja võimaluse korral koostama taotlusi erinevatele fondidele sh EL Struktuurifondidele.

1. KESKKOND

· Haljasalade kaardistamine, kõrg- ja madalhaljastuse projekteerimine
· Haljas- ja rohealade ühendamine ühtseks võrgustikuks
· Keskkonnateadlikkuse tõstmine
· Veekogude seisundi parandamine (sh jõgede voolusängide puhastamine)
· Jäätmemajanduse korraldamine ja järelvalve
· Mõisaparkide ja parkmetsade kaitse (nende miljööväärtuslikeks aladeks kujundamine)
· Kultuurmaastike ja hajaasustuse säilitamine
· Valla rahvaarvu kasvu piiramine läbi asustuse teadliku suunamise

2. KOMMUNAALMAJANDUS

· Saku valla vee- ja kanalisatsiooniprojekt
· Teede ja tänavate ehitus ning rekonstrueerimine
· Kergliiklusteede ehitamine
· Ühildatud tehnovõrgud (side, mobiil jms)
· Ühistranspordi infrastruktuuri väljaarendamine (bussipeatused, ootepaviljonid, infotahvlid)
· Piirkondliku liinivõrku integreeritud vallasisene ühistransport (kaasates ühistranspordikeskust)
· Tänavavalgustusvõrgustik
· Valla elamufondi korrastamine (munitsipaalelamu)
 
3. HARIDUS JA TEADUS

· Kurtna-Kiisa piirkonda põhikooli ehitamine
· Eralasteaedade tekke soodustamine
· Saku Gümnaasiumi (gümnaasiumi osa) laiendus Saku Valla Majja
· Töökasvatusega ühildatud huvitegevuse rakendamine
· Koostöö teadus- ja haridusasutuste vahel

4. KULTUUR, SPORT JA VABA AEG

· Koostöö suurendamine kultuurivaldkonnas avaliku-, era- ja kolmanda sektori vahel
· Noorsootöö koordineerimine vallas
· Külakeskuste arengu soodustamine
· Tingimuste ja võimaluste loomine vaba aja igakülgseks veetmiseks – spordi- ja mänguväljakute rajamine, puhkealade väljaarendamine
· Tervise-, rahva- ja noortespordi tähtsuse ning osakaalu suurendamine
· Kiisa vabaajakeskuse ehitamine
· Kiisa põhikooli raamatukogu rajamine piirkonda teenindava avaliku raamatukoguna
· Saku Valla Maja väljaehitamine: vallaraamatukogu, esindussaal, huvi- ja noortekeskus

5. SOTSIAALHOOLEKANNE JA TERVISHOID

· Päevakeskuse ja sotsiaalteenuste laiendamine (eakate päevahoid, toetatud töö puudega inimestele jms)
· Tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine keskustes

6. ETTEVÕTLUS JA TURISM

· Kaubandus- ja teeninduskeskuste tekke suunamine läbi planeeringute
· Ühtse turismistrateegia loomine

Tegevuskava ja investeeringute kavaga saate tutvuda siin: Tegevuskava aastateks 2006-2007 jj

Saku valla arengukava 2006-2011 on kinnitatud Saku Vallavolikogu 22.septembri 2005.a määrusega nr 15.